Viimane

See on minu viimane postitus siia. Vähemalt seoses teemaga Scotland. See nädal oli kõik siin minujaoks viimane, viimane kord kui korjasin A blokki, viimane kord F blokki ja viimane kord B blokki. Enam ei pea ma korjama neid, vähemalt ma arvan. Järgmine aasta igatahes pole plaani küll tagasi tulla.

Tagant järgi mõeldes ei ole üldse halvad asjad meeles, meenuvad ainult head mälestused, aga eks see töö oli ikkagi raske.Inimesed muutusid ka lõpuks inimesteks, kuigi siin igast probleeme ikka tuleb ette, Eval näiteks varastati sheadist läpakas ära, loodan,et saab selle kätte. Kuigi olen päris rahul,et üldse nii kaua vastu pidasin.

Nüüd aga kuluks küll puhkus ära, tahan päevitada ja rahulikult trenni teha. Loodan,et Eesti ilmad lubavad, kuigi pidi külmemaks minema, aga nii halvad ilmad ikka ei saa Eestis olla kui siin on, kuigi viimaste päevade üle ei saa eriti nuriseda.

Viimane tööpäev oli kolmapäev, niiet sain ennast peaaegu välja puhata, välja arvatud see,et pidin igal hommikul koos tüdrukutega, kes ärkasid kella 5 paiku, ka üles ärkama. Aga pole hullu, magasin edasi. Eile tegelesin jõudsasti pakkimisega, olen omadega tänaseks ühele poole jõudnud, kuna ma saan 20 kg pagasi võtta pole ülekilosid mõtet karta, preagu on ainult 14 kg kotis ja käsipagas ka pooltühi, niiet pole probleemi, saan veel Glasgow’st omale asju juurde ostaJ. Homme hommikul stardimegi Mai, Vahuri ja Pikaga sinnapoole. Homse öö veedame Glasgow lennujaamas, see saab küll huvitav olema. Lennuk läheb hommikul ja jõuame päeval Riiga, vanemad lubasid vastu tulla ja Kristoferi ja Oto-Karli kaasa võtta, ma ei jõuda ära oodata juba millal neid näha saan. Niiet pühapäeva õhtuks peaksin olema kodus, tellisin emmelt juba söögi ka endale, mida ma nii kaua igatsenud olen. Siis kavatsen oma voodis magada umbes kolm päeva, ilmselgelt maei tee seda. Kaotatud aeg sõpradega on ju vaja tagasi teha.

Niiet sõbrad, varsti näeme!!!:)

L.

Edinburgh

Hommikul tirises äratuskell 6.45 aga ma olin juba varem üleval, sest vihm äratas varem. Kohutav padukas. Buss tuli sheadi ette 8ks, läksime kõik peale ja hakkasime sõitma. Buss oli eriti naljakas, olid kahesed kohad ja kolmesed, istusime kolmeses nagu kilud karbis. Jõudsime Edinburghi ja vihm lakkas, see oli hea. Alguses käisime mingis pargis, tegime pilte ja jalutasime, seal oli ikka megailus. Megailus linn ikka. Need majad olid arhitektuuri poolest megavõimsad.
Siis hakkasime shoppama, kõndisime peatänaval, aga ega midagi huvitavat ei olnud väga, kõhud olid ka juba tühjad, paari tunni pärast läksime burger king'i sööma ja siis vaatasime poodides edasi, ostsin omale käsipagasiks mingi suurema koti. Hinnad üpris kallid, ei raatsinud midagi osta, tahaks mingi summa koju ka ikka tuua.Vihma hakkas ka sadama ja poodides käimine väsitas ära, otsustasime siis minna kuskile istuma ja kohvi jooma, läksime mingisse itaalia restorani. Tellisime latted ja koogitükikesed, alguses toodi meile kellegi teise tellimus, õnneks ei hakanud veel sööma, niiet kõik sai korda. Istusime seal mingi tunnikese ja ootasime kuni vihm vaiksemaks jääb, aga eii.. seda võiski ootama jääda. Läksime siis edasi poodidesse, vahepeal käisime kuskil pargis pilte ka tegemas, vinge oli. Leidsin mingist poest omale esimeseks septembriks kleidi ka, loodan,et selleks ajaks näen päikest ka nats, siis on ilus seljas.Ostsime veel suveniire ja tulimegi tulema. Eriti lühidalt sai see käik siia kirja nüüd, aga ega muud pole kirjutada ka. Tagasiteel bussis magasime kõik niiet see sõit läks eriti kiiresti.
Selline puhkepäev täitsa kulus ära, homme jälle tööpäev, kella viiest ülesse ja D blokki korjama, päris imelik tegelikult, sest Inguna sai minust vähem raha ja sai F blokki korjama. Aga suva, saabki ehk lebomalt päeva üle elatud.
Saatke palun sealt Eestist meile päikest natukene..

L.

Natukene veel..

No nii natukene on veel jäänud koju tulekuni, minul vähemalt.
Ma tahan näha kõiki sõpru ja neid kõvasti kõvasti kallistada, kodust eemal olles sa ikka saad aru, kui kallid nad kõik tegelikult on.
Aga ma pole ikka päris kaua aega jälle midagi kirjutanud ja kui ma seda ei tee, siis ma pärast ei mäleta üldse, mis ma siin tegin. Praegu juba on raskuski selle eelmise nädala meeldetuletamisega.
Ega midagi erilist ei toimunudki, töö ja töö.. kolmapäeval oli hästi lühike tööpäev, niiet sai nädala unevõla ära magatud,magasin 5 ja pool tundi päeval, pärast oli nagu uimakana, sõin ja läksin tagasi magama.Nii neljapäeval õhtul tegime väikese istumise karavanis nr. 4, sest reedel läksid Raimar ja Kätlin minema, neid me enam ei näinud, kahju.Kui reede kätte saabus olin nii õnnelik, jälle üks nädal üle elatud ja palka sai ka veeel.Ülihea, ma ootasin nii rängalt seda palka, aga ma pidin pettuma, kui palga kätte sain, ma olin arvestanud,et saan rohkem. Aga okei, pole hullu. Siis läksime Anu ja Katriniga linna, ostustasime enne Katrini lahkumist käia ära Šoti baaris. Enne võtsime siidrid ja krõpsu ja läksime jõe äärde jalutama, no see loodus on siin ikka võimas, istusime pargis, rääkisime juttu ja olime niisama, siis kõndisime veel mööda jõeäärt edasi ja üle igasuguste sildade.Siis leidsime ühe üliilusa kose, sinna jõudmiseks pidime minema mäest alla, ma siis hakkasin ees minema(Katrin ütles,et turvaline on) ja loomulikult ma kukkusin, kukkusin oma uue pluusi nii sitaseks,et see ei läinud pesus puhktakski, mul oli teksad üleni porised ja kilekas ka loomulikult. Vähemalt saime kõik kõhutäie naerda.Nad loomulikult mõistsid,et on ka olemas trepp, mida kasutada, aga mis mul sellest enam.Naersime mingi pool tundi milline sitakäkerdis ma olen ja siis aitas, läksin pesin käed puhtaks ja võtsin Katrini kampsuni, nats külmetasin a polnud hullu. Siis suundusime baare otsima, leidsime ka, esimene baar oli hästi hubane, selline pisikene ja mõnus. Küürisin veel vetsus oma teksad lõplikult puhktaks ja oli mugav olla ka inimeste keskel uuesti.( No ausalt, ma ei saa aru, kuidas minul alati juhtub).Võtsime siidri seal baaris ja läksime edasi, uut baari otsima, seal ei olnud väga huvitav. Teine baar oli hästi rahvast täis ja seal sai live's vaadata spordikanaleid. Seal võtsime juba kangemaid kokse ja olime niisama kolmekesi, see baarmen kes seal ütles kohe,et oleme korjajad. Anule ütles veel,et ilmselt on aeglane korjaja, kui ta ainult ühe breezeri võttis, meile ütles,et oleme ilmselt kiired korjajad, kui bacardi kokteilid võtsime.Istusime seal mingi kella 10ni ja läksime taksoga campi tagasi, lootsime,et seal on huvitav pidu, aga ei olnud eriti, istusime jälle karavanis nr. 4 ja olime niisama,s iis ostsustasime,et paneme shedis eestlaste peo püsti,see väga ei õnnestunud, aga rohkem oma rahvas oli küll, mingi naine laulis ka, ma laulsin ka isegi, tal on megahea hääl, mängis klaverit ka. Me Katriniga eksisime mingite bulgaarlaste karavani ka ära, aga seal ei olnud huvitav,niiet tulime sealt ruttu tulema. Mingikell saime magama ka, ma pidin muideks järgmine päev olema kell 7 tööl, arvasin,et panin endale äratuse enne kella 6't, kuid pärast mõistsin,et panin hoopis kella 8ks, jumal tänatud,et Mai ka hommikul tööle läks, muidu oleksin maha maganud.See tööpäev oli jubevastik, umbes nagu päev peale minu sünnipäeva. Õnneks oli tööpäev hästi lühikene, korjasime B bloki ära ja H ka, need olid esimesed korjamised, niiet läksid ruttu.
Peale tööpäeva käis ruttu riidesse panemine ja Dundee'sse minek, raha on ju vaja raisata. Ma raiskasid üle poole enda palgast ära. Käisimegi ainult poodides, niiet midagi meeldejäävat sealt kirjutada pole. Kui koju tulime hakkas siis Katrini lahkumispidu pihta. Kuigi väsimus oli nii suur,et ma oleksin püstijalu ka magama jäänud. Kuidagi üritasin ennast ikka üleval hoida, pool kaks murdusin ja läksin magama, jätsin Katriniga hüvasti ja läksin magama, mingi debiilik karjus meile sellel ajal kõrva, niiet ma sain vihaseks ka. Katrinita on siin kuidagi nii imelik olla, pole üldse see sama, mis oli enne.:(. Pühapäeva hommik algas trenniga,õnneks oli hea ilm, päike paistis üle pika aja. Kohe Eesti tunne tuli,istusime peaaegu terve päeva õues, käisime võrku ka mängimas, ma küll vaatasin pealt aga sellegipoolest.Päev läks kiiresti, see oli hea. Sest mida kiiremini, seda kiiremini ma saan koju, ei jõua ära oodata, kui saab korralikult süüa.
Nii, nüüd siis tänasest...
Pidin ärkama kell 4.45, sest töö algas kell 6 E blokis, Mai ärkas ka. Need on need püsti korjamise võlud, teised ärkasid kell 8,et minna 60 days'i korjama, seal polnud midagi korjata, niiet nad tegid ülejäänud päeva mingit rohimist. Mul oli 8 tundi korjamist, mu selg annab otsad, need närvivalud on kohutavad, mul on vaja arsti juurde minna.Suht halb poäev oli täna ikkagi, sest esimene legro oli kohutav, seal polnud beebisid, aga ma pidin neid tegema, ma sain esimene tund ainult 3 kasti, sest mul käis see kontrollija nagu pind perses taga koguaeg. Lõpuks sain ühe korraliku rea, seal sain järje peale jälle. Ootasin nii rängalt tööpäeva lõppu,et jooksma minna, aga eii, ilm on KOHUTAV, jälle padukas, siiber on ees-tahan koju.Kell 5 oli meil tuletõrjeõppus, megamõttetu, kõik pidid minema jalkaplatsile ja seal kontrolliti kohalolekut, loomulikult mingi idu ei tulnud kohale, niiet pidime temapärast külmetama. Peale seda tegime Gretega süüa ja nüüd olengi ma siin, kirjutan blogi ja kuulan uudiseid Elva elust, tahan ka sinna tulla.
Midagi rohkem polegi kirjutada, kui ma uuesti netti saan, siis ehk kirjutan uuesti.
Aga praeguseks kõik,
varsti näeme, sõbrad!!

L.

Nii kaua..

Nii kaua on sellest ajast möödas, mil ma viimati siia postituse tegin. Siin on internet nii aeglane ja ega midagi uut poleks nagunii kirjutada, rutiin on ikka sama, hommikuti varakult üles, tööle, trenni ja magama tagasi. Selle aja sees on saanud valmis E blokk, nüüd hakkab raha rohkem teenima ja ka koormus on tunduvalt suurem, mu seljalihastes on kohutavad närvivalud, et pidin laupäeval esimest korda ennast töölt ära küsima, pidasin 5 tundi vastu ja läksin koju magama. Mul on need valud juba kauakaua olnud, tulenevad sundasendist ja kui 10 tundi jutti samas asendis maasikaid korjata, see ilmselgelt mõjub kuidagi. Sain siiski täpselt tunnid täis ja laupäeval tegime veel ületunde ka, teistel tuleb muidugi rohkem tunde, aga pole hullu. Niiet selle nädala eest peaks tulema päris hea raha siiski.

Nii nüüd siis eilsest, eilsest juba on midagi mida kirjutada.

Päev algas ikkagi tööga, lootsime et tuleb vaba päev,et minna Dundee’sse aga ei, ikkagi tööle. Meie õnneks oli meil tööd ainult 2 tundi, panime mürgipakikesi mingitele torudele, see käis hästihästi kähku, kuigi need bulgaarlased-rumeenlased tahtsid venitada, sest kui pole tunde, pole raha.Siis läksime kähku karavanide juurde, pessu ja väike sättimine ja linna minek, muideks ilm oli kohutav, sadas vihma ja päris kõva tuul oli ka, aga ega siin võibki ilusat ilma ootama jääda, niiet tuli sellega leppida. Saime Blairi autoga õnneks ja ootasime mingi tunnikese bussi. Kaisa, Kull ja Inguna jäid üldse bussist maha, tulid järgmisega. Kui Dundeesse jõudsime oli tegelikult väsimus peal, sest öösel ei saanud korralikult magada ja mingit shoppamise tuju ei olnud. Läksime kohe Overgate’i, kõndsime ringi, seal on ikka megasoodukad, ostime igast asju ja läksime Gretega otsima seda poodi millest kõik räägivad, selle nimi on TK Maxx kui õigesti meelde jäi. Aga seda poodi me algusel küll ei leinud, käisime veel Wellgate’s ja mingisugustes pisikestes poodides. Leidsime mingisuguse poe, mis sarnaneb suuresti Surfhouse’le aga seal ei olnud mitte ühtegi riideeset naistele, eriti kassikas, niiet jäi raha alles. Saime siis teiste eestlastega ka kokku ja otsustasime seda poodi ikkagi otsida, lõpuks küsisime politseinike käest kus see asub ja jõudsime pärale. Seal oli jõhkralt kaupa, nagu mingis laos oleks olnud. Tuhlasime seal mingi tunnikese ja läksime siis hiinakasse sööma, jõudsime napilt lõunaks, saime odavamalt. Maksime igaüks 8£ ja saime süüa nii palju kui tahame, võite ette kujutada kui palju me sõime, missest et õhtul oli farmis grillipidu, kus söök ja jook farmi poolt on. Pidime ainult poole tunniga ära sööma, siis algas õhtusöök neil või midagi sellist. Peale söömist läksime bussipeale ja tagasi Blairi, siin on kohutavad bussijuhid, neil puudub vist igasugune hirm, nad kihutavad megakitsastel ja kurvistel teedel. See oli päris jube, käisime veel Tescos ja tulime ära campi. Peoni oli aega mingi tunnikene, niiet käppelt pessu ja sättima.Farmi poolt oli ette nähtud niipalju süüa kui mahtus ( need olid burgerid,sinna kuulus kaks saia ja sealiha, see oli küll hea, sest seda pole ammu söönud) ja valida võis kas siidri, veini või õlle vahel, igale ühele oli ette nähtud kaks jooki ainult.

Ma otsustasin mitte süüa, aga see ei õnnestunud, sõin ikkagi ühe burksi ära ja võtsin veel hommikuks ka. Alguses unustasin loomulikult voucherid maha ja Paavo andis meile ilma nendeta jooki, pärast võtsin nende eest ka, niiet sain topelt.Pidu oli sellegi poolest suhteliselt igav, siin on igasugused intriigid eestlaste ja teiste vahel,et ei suuda üldse uskudagi. Üleeile öösel lõhuti Pika ja Vahuri rattad ka ära ja tehti tööriided katki, mis kuivasid õues, väga segane värk.Peost siis veel niipalju,et tantsiti lauapeal ja põrandal, laamendati ja joodi, pidu nagu pidu ikka. Mina nagu ikka ei viitsinud eriti, ei istu mulle see seltskond, tahan koju oma seltskonnaga pidutseda ja ma läksin varakult magama.Teised kõik tulid hiljem, siis kui mina juba teist und nägin. Hommikul ärkasime kõik varakult üles ja sõime hommikust, hommikuks sõin juustukooki ja tegin omale burgerit ka veel. Täna saab rahulikult lebos olla, kuigi ma pean trenni ka minema tegema, sest ma pole juba kolm päeva midagi liigutanud, see on kohutav, aga ma lasin seljal puhata, nüüd juba aitab puhkusest.

Nüüd on üle poole ajast siin juba ära oldud ja varsti saab koju, koduigatus on peal küll, tahaks korralikku sööki süüa ja korralikult trenni teha ja päikest, issand kuidas ma igatsen päikest, ma pole vist ükski suvi nii valge olnud, kui praegu olen.

Ega siin midagi rohkemat polegi kirjutada, kui midagi on, siis annan teile ikka teadaJ

L.

Kaks nädalat üle elatud.

Päris vinge, sest see aeg on ikka kohutavalt kiiresti läinud, aga eks see ole ikka sellepärast,et rutiin on tekkinud ja inimestega oleme hakanud paremini läbi saama, uusi tutvusi aina tuleb. Isegi bulgaarlaste-rumeenlaste näol, mitte niivõrd mul, aga Gretel kindlasti, talle kohe istub, nendega juttu rääkida Internetti saamisega on päris suured raskused, kohutavalt aeglane on siin, mõned,kes elavad seal ülemistes karavanides, neile ulatub wifi ja nad tõmbavad endale filme ja neid on megapalju, kes tõmbavad, päris inetu neist.
Vahepeal pole midagi muud teinud, kui ainult tööd ja maganud ja loomulikult söönud, ega enam ei suudagi korralikult toituda, nagu esimesel nädalal, täna tegin esimest korda mingit Tescost valmistehtud toitu, oli küll söödav aga eitea kui tervislik. Reedel oli ju esimene palgapäev, see oli päris lahe, sest kõik inimesed kutsuti samal ajal peamajja ja lihtsalt kutsuti nimepidi, said oma palga ümbrikus kätte, vinge oli. Ma lootsin rohkem teenida, aga pole väga vigagi, sai vähemalt poes käidud ja selleks nädalaks ka söök ostetud, mul läks 25£ seda on megapalju, ehmatasin isegi, aga nohh, kuna seda tuli tähistada, siis ostsime mingit siidrit ka, alkohol oli päris kallis siin, tunnen neile kaasa, kes siin suitsetavad, sest tubakas on siin 3 korda kallim, kui mitte rohkem.Reedel siis saime teada,et Angel’i tiimil( ehk seal kus mina olen) on Laupäeval tööpäev, vaja on G blokk tühjaks korjata, Grete sai mõlemaks päevaks puhkepäevad, vedas tal.Aga teistel kõikidel oli päev vaba,see oli masendav, nad said kaua magada, nemad aga pidid minema pühapäeväeval tööle, see pidi meil esialgselt vaba olema.
Tegime siiski reede õhtul väikesed joogid,vähemalt need kellel järgmine päev töö, aga need kellel ei olnud, jõid ikka korralikult Elvasse ennast. Istusime mõned Eestlased meie karavanis, mängisime kaarte ja rääkisime juttu, alguses oli meil tüdrukute pidu ja poistel oli vorsti pidu teises karavanis, aga peadselt nad ühinesid meiega, õhtu lõpuks olime ikkagi peamajas peol, mina jõudsin isegi Heiko juurde, seal istusid mõned inimesed,aga ma väga kaua seal ei olnud, sest magama oli vaja minna, tööpäev ju ikkagi tulemas.
Laupäeval läks tööpäev päris kiiresti, tunnipalk oli ka, niiet sai pingevabalt korjatud. Peale tööd läksin kohe magama ja magasin 4 tundi jutti, siis käisin trennis ja tegin süüa ja otsutasime poodi minna. Kui poest tagasi tulime, mõtlesime,et hakkame siis täna meie pidutsema, meie kellel pole tööd. Käisime korra peamajas, et näha palju ikkagi korjasime hommikul ja mis ma nägin,et pühapäeval meil ka töö, kuskil sellisel põllul, kust enam ei korjata ja seal mõned üksikud marjad ainult, Pikk ütles,et seal veab, kui rea peale ühe banneti täis saab. Aga mulle joppas selline rida, kus sain 5 trace’i isegi täis, jokutasin ühel real 2 tundi. See oli muideks maast korjamine ka, niiet suur väljakutse meile kes me püsti harjunud korjama. Kui põld hakkas lõppema, mõtlesime,et ülihea saab koju ära magama, aga eii.. pidime minema teisele tiimile appi nende põldu lõpetama, kokku olime vist 5 ja pool tundi tööl, einoh mõnesmõttes hea, raha tuleb, kuigi mitte topelt, sest neil hakkvad vist tööpäevad pühapäevast. Aga sellesmõttes on nõme,et puhata ei saa. Täna on esimest korda siin vihm, niiet meil oli siiamaani väga vedanud ilmadega, ei jõua täna isegi jooksma minna, lihtsalt puhkan.. ja söön. Saime võileivagrilli Heiko käest, niiet sellega megahea teha süüa, lemmik asi karavanis. Homme ootab meid eest C blokk, kell 5. Väheke positiivsust, saab tund aega kauem magada, kui terve eelmise nädala. Mul juba annavad põlved ja selg tunda, vasak puus ka,eitea mis sellel viga, peab arsti juurde minema, kui Eestisse tulen kunagi. Ahjaaa, ma sain endale ju rahvusvahelise, Tiit ja emme koos said hakkama sellega,niiet uuest kuust saab mulle helistada, nii odavam, sest mul sai selle kuu limiit eile täis, kui emmele helistasin, aga tore oli ta häält üle pika aja kuulda.
Ei oskagi midagi siin meie elust kirjutada, üks ja sama rutiin päevast päeva ja muud ei midagi, tahaks teada kuidas Eestis sõpradel läheb ja neid kõiki näha. Aga enam pole kaua aega jäänud, või siis on kah…
Saatke meile nüüd siia palun päikest Eestist

jaanipäev

No see jaanipäev jääb küll meelde, tegime 8 tundi tööd. Võinohh, ilmselt tuli rohkem, sest graafikus tuli püsida ja ei saanud lubada endale pause. Päev algas kell 2.45, kui äratus helises. Kõik terve karavani inimesed ärkasid samal ajal, niiet suht vähe ruumi. Ma ei saa absull aru mis preagu toimub, pinged on nii üleval. Eile oli ju koosolek, öeldi,et mõned korjavad liiga aeglaselt ja homme( ehk siis täna) tullakse kontrollima ja kui liiga vähe on korjatud, siis saadetakse koju. Kartsin suht palju, sest meil oli väga halb põld täna korjata, C blokk, see hakkab lõppema, niiet pask.Närvid olid juba eile õhtul läbi, üritasin kell 8 juba magama minna aga suht tulutult, und ei tulnud, palav oli ja sada muud häda. Kui lõpuks magama hakkasin jääma, siis tuli Petya uurima palju meil ruumi on ja suutsis mu üles ajada. Väga ränk, olin päris vihane, ma vihkan kui mind üles aetakse. Aga kui korjamine pihta hakkas rabasin nagu hull, õnneks ei saanud äärmist rida ja tegelikult kedagi ei saadetudki koju, meid ei tuldudki kontrollima. Korjasime seda põldu 6 tundi ja mott on nii maas, kui vähegi olla saab. Ma lihtsalt rabelen nagu hull,et seda miinimumi täis saada ja raha ju ei teeni. Sellessuhtes oli mu vendadel õigus, pole mõtet tulla- raske on siin. Raske töö ja selle töö kohta vähe raha. Peale seda põldu oli 45 minti paus ja pidime uuesti 60 days'i minema, täna loivasin, suutsin kahe tunniga ära teha veits üle kahe rea. Peale seda läksin trenni, jooksin sinna silla juurdre, vähemalt oli normaalne pinnas. Peale seda tegime süüa ja ma läksin magama.Vahepeal toodi mulle pakk Eestis, ema saatis töökaaslase pojaga, sain kolm latti suitsuvorsti, leiba ja kaks šokolaadi, kui hea elu.:)Aitähh emme!!
Kui ärkasin olid tulemused juba olemas, tuli välja et teenisin 35£, seda on suht vähe. Homme algab tööpäev kell 4 G blokis, ma vihkan seda. seal on nii nõme mari, ilmselt on meil D blokk ka korjata, too läheb kiiremini, seal head marjad. Grete saab homme puhtata, mõnes mõttes halb, mõnesmõttes hea. Aga mis teha. Katrin tegi mulle patsi ja nüüd on megahea olla, peakski minema jalutama või miskit tegema, et hea uni tuleks.
Päris masendav mõelda,et Eestis kõik preagu pidutsevad ja siin on kõigil megasuva, isegi minul tegelikult on, ma lihtsalt tahaksin selle asjaga siin ühelepoole saada ja koju minna. Ma ei saa aru, miks ma seda endale teen.
Loodan,et kõikidel seal megavinge Jaanipäev, olge mõnusad:)
L.

No motivation, no life.

ja mul ei ole elu preagu. täiesti null. Mul on motivatisooni puudus ja see on suur probleem, sest mul oleks seda kuhjaga vaja hetkel. Mul ei ole motivatsioonigi,et hommikuti ülessegi ärgata, ma lihtsalt pean seda tegema. Ma sunnin ennast täiega selleks. Selles on süüdi need nõmedad inimesed kes siin üritavad omale aastaks ajaks ilmselt raha kokku ajada, nad on nii nahhaalsed. Nad mõtlevad ainult endale, nende jaoks on ainult nemad ja nemad ise.Inetu.
Terroriseeritakse täiesti, meie eest korjatakse suured marjad-no aitähh, me suudame neid enda eest ise korjata, nad saadavad meid kõige äärmistesse ridadesse, seal on nii halb korjata, ma ei mahu sinna näiteks.Isegi dušši all ei saa olla, sest see vesi on tulikuum ja kuna siin on suht head ilmad preagu on kõik ära põlenud ja selle kuuma vee all on kohutav olla. Täna siis mõtlesime,et keerame vee külmemaks ja mingi mutt hakkas lõugama, tuli ukse taha ( ainult ühest kabiinist saab vee temperatuuri reguleerida) ja hakkas röökima,et tule välja sealt ja muuda vesi tagasi. Meil oli ni,et muuda oma suhtumist. Nad on nii egoistid et kohutav. Meil kohe algab nüüd koosolek, mingi probleem tuli,et runnerid( need töötavad maas korjamisel, viivad täis kastid ära ja toovad tühjad asemele) kleebivad kellegi kastide peale enda sõprade silte, et nad rohkem kaste ja sellega seoses ka rohkem raha saaksid, no paluuun.. kus on mõistus. Ja loomulikult võetakse nende kaste, kes on uued, ehk siis hetkel eestlased ja mõned lätlased.
Täna oli meil 5 tundi maasika korjamist, põld oli suht kohutav, mari oli halb ja teise põllu peal oli mari suurem aga ikkagi halb, sain suht vähe, loodan,et norm täis tuleb ja mulle ei anta day off'i. Siis saadeti meid teise põllu peale, selle nimi oli vist 60 days, see oli uus põld, pidime seal kontrollima kas juured on ikka korralikult mulla sees, no see oli tappev mu põlvedele, mu seljale ja isegi mu jalalabadele. Ma ei kujuta ette ka, kui ma peaksin koguaeg maas olema ja maast maasikaid korjama, täielik orjatöö võib selle kohta julgelt öelda. Nüüd oleme kõik laibad, on veel vaja poes täna käia, sest mul sai müsli otsa ja vett on ka vaja osta, üritan leida ka kaerahelbeid,et hommikuti putru teha,et jõudu oleks,et siin vastu pidada.
Loodan,et homme on siin see õhkkond väheke sõbralikum ja korjamise tulemus parem ja et üldse läheks kuidagi libedamalt see asi, loodan,et homme jõuan trenni ka ja siia väikese ülevaate päevast teha.

Teile sõbrad aga kõike paremat ja saadan teile siit tükike päikest, sest ei tea kauaks meile seda siin jagub.