Viimane

See on minu viimane postitus siia. Vähemalt seoses teemaga Scotland. See nädal oli kõik siin minujaoks viimane, viimane kord kui korjasin A blokki, viimane kord F blokki ja viimane kord B blokki. Enam ei pea ma korjama neid, vähemalt ma arvan. Järgmine aasta igatahes pole plaani küll tagasi tulla.

Tagant järgi mõeldes ei ole üldse halvad asjad meeles, meenuvad ainult head mälestused, aga eks see töö oli ikkagi raske.Inimesed muutusid ka lõpuks inimesteks, kuigi siin igast probleeme ikka tuleb ette, Eval näiteks varastati sheadist läpakas ära, loodan,et saab selle kätte. Kuigi olen päris rahul,et üldse nii kaua vastu pidasin.

Nüüd aga kuluks küll puhkus ära, tahan päevitada ja rahulikult trenni teha. Loodan,et Eesti ilmad lubavad, kuigi pidi külmemaks minema, aga nii halvad ilmad ikka ei saa Eestis olla kui siin on, kuigi viimaste päevade üle ei saa eriti nuriseda.

Viimane tööpäev oli kolmapäev, niiet sain ennast peaaegu välja puhata, välja arvatud see,et pidin igal hommikul koos tüdrukutega, kes ärkasid kella 5 paiku, ka üles ärkama. Aga pole hullu, magasin edasi. Eile tegelesin jõudsasti pakkimisega, olen omadega tänaseks ühele poole jõudnud, kuna ma saan 20 kg pagasi võtta pole ülekilosid mõtet karta, preagu on ainult 14 kg kotis ja käsipagas ka pooltühi, niiet pole probleemi, saan veel Glasgow’st omale asju juurde ostaJ. Homme hommikul stardimegi Mai, Vahuri ja Pikaga sinnapoole. Homse öö veedame Glasgow lennujaamas, see saab küll huvitav olema. Lennuk läheb hommikul ja jõuame päeval Riiga, vanemad lubasid vastu tulla ja Kristoferi ja Oto-Karli kaasa võtta, ma ei jõuda ära oodata juba millal neid näha saan. Niiet pühapäeva õhtuks peaksin olema kodus, tellisin emmelt juba söögi ka endale, mida ma nii kaua igatsenud olen. Siis kavatsen oma voodis magada umbes kolm päeva, ilmselgelt maei tee seda. Kaotatud aeg sõpradega on ju vaja tagasi teha.

Niiet sõbrad, varsti näeme!!!:)

L.

Edinburgh

Hommikul tirises äratuskell 6.45 aga ma olin juba varem üleval, sest vihm äratas varem. Kohutav padukas. Buss tuli sheadi ette 8ks, läksime kõik peale ja hakkasime sõitma. Buss oli eriti naljakas, olid kahesed kohad ja kolmesed, istusime kolmeses nagu kilud karbis. Jõudsime Edinburghi ja vihm lakkas, see oli hea. Alguses käisime mingis pargis, tegime pilte ja jalutasime, seal oli ikka megailus. Megailus linn ikka. Need majad olid arhitektuuri poolest megavõimsad.
Siis hakkasime shoppama, kõndisime peatänaval, aga ega midagi huvitavat ei olnud väga, kõhud olid ka juba tühjad, paari tunni pärast läksime burger king'i sööma ja siis vaatasime poodides edasi, ostsin omale käsipagasiks mingi suurema koti. Hinnad üpris kallid, ei raatsinud midagi osta, tahaks mingi summa koju ka ikka tuua.Vihma hakkas ka sadama ja poodides käimine väsitas ära, otsustasime siis minna kuskile istuma ja kohvi jooma, läksime mingisse itaalia restorani. Tellisime latted ja koogitükikesed, alguses toodi meile kellegi teise tellimus, õnneks ei hakanud veel sööma, niiet kõik sai korda. Istusime seal mingi tunnikese ja ootasime kuni vihm vaiksemaks jääb, aga eii.. seda võiski ootama jääda. Läksime siis edasi poodidesse, vahepeal käisime kuskil pargis pilte ka tegemas, vinge oli. Leidsin mingist poest omale esimeseks septembriks kleidi ka, loodan,et selleks ajaks näen päikest ka nats, siis on ilus seljas.Ostsime veel suveniire ja tulimegi tulema. Eriti lühidalt sai see käik siia kirja nüüd, aga ega muud pole kirjutada ka. Tagasiteel bussis magasime kõik niiet see sõit läks eriti kiiresti.
Selline puhkepäev täitsa kulus ära, homme jälle tööpäev, kella viiest ülesse ja D blokki korjama, päris imelik tegelikult, sest Inguna sai minust vähem raha ja sai F blokki korjama. Aga suva, saabki ehk lebomalt päeva üle elatud.
Saatke palun sealt Eestist meile päikest natukene..

L.

Natukene veel..

No nii natukene on veel jäänud koju tulekuni, minul vähemalt.
Ma tahan näha kõiki sõpru ja neid kõvasti kõvasti kallistada, kodust eemal olles sa ikka saad aru, kui kallid nad kõik tegelikult on.
Aga ma pole ikka päris kaua aega jälle midagi kirjutanud ja kui ma seda ei tee, siis ma pärast ei mäleta üldse, mis ma siin tegin. Praegu juba on raskuski selle eelmise nädala meeldetuletamisega.
Ega midagi erilist ei toimunudki, töö ja töö.. kolmapäeval oli hästi lühike tööpäev, niiet sai nädala unevõla ära magatud,magasin 5 ja pool tundi päeval, pärast oli nagu uimakana, sõin ja läksin tagasi magama.Nii neljapäeval õhtul tegime väikese istumise karavanis nr. 4, sest reedel läksid Raimar ja Kätlin minema, neid me enam ei näinud, kahju.Kui reede kätte saabus olin nii õnnelik, jälle üks nädal üle elatud ja palka sai ka veeel.Ülihea, ma ootasin nii rängalt seda palka, aga ma pidin pettuma, kui palga kätte sain, ma olin arvestanud,et saan rohkem. Aga okei, pole hullu. Siis läksime Anu ja Katriniga linna, ostustasime enne Katrini lahkumist käia ära Šoti baaris. Enne võtsime siidrid ja krõpsu ja läksime jõe äärde jalutama, no see loodus on siin ikka võimas, istusime pargis, rääkisime juttu ja olime niisama, siis kõndisime veel mööda jõeäärt edasi ja üle igasuguste sildade.Siis leidsime ühe üliilusa kose, sinna jõudmiseks pidime minema mäest alla, ma siis hakkasin ees minema(Katrin ütles,et turvaline on) ja loomulikult ma kukkusin, kukkusin oma uue pluusi nii sitaseks,et see ei läinud pesus puhktakski, mul oli teksad üleni porised ja kilekas ka loomulikult. Vähemalt saime kõik kõhutäie naerda.Nad loomulikult mõistsid,et on ka olemas trepp, mida kasutada, aga mis mul sellest enam.Naersime mingi pool tundi milline sitakäkerdis ma olen ja siis aitas, läksin pesin käed puhtaks ja võtsin Katrini kampsuni, nats külmetasin a polnud hullu. Siis suundusime baare otsima, leidsime ka, esimene baar oli hästi hubane, selline pisikene ja mõnus. Küürisin veel vetsus oma teksad lõplikult puhktaks ja oli mugav olla ka inimeste keskel uuesti.( No ausalt, ma ei saa aru, kuidas minul alati juhtub).Võtsime siidri seal baaris ja läksime edasi, uut baari otsima, seal ei olnud väga huvitav. Teine baar oli hästi rahvast täis ja seal sai live's vaadata spordikanaleid. Seal võtsime juba kangemaid kokse ja olime niisama kolmekesi, see baarmen kes seal ütles kohe,et oleme korjajad. Anule ütles veel,et ilmselt on aeglane korjaja, kui ta ainult ühe breezeri võttis, meile ütles,et oleme ilmselt kiired korjajad, kui bacardi kokteilid võtsime.Istusime seal mingi kella 10ni ja läksime taksoga campi tagasi, lootsime,et seal on huvitav pidu, aga ei olnud eriti, istusime jälle karavanis nr. 4 ja olime niisama,s iis ostsustasime,et paneme shedis eestlaste peo püsti,see väga ei õnnestunud, aga rohkem oma rahvas oli küll, mingi naine laulis ka, ma laulsin ka isegi, tal on megahea hääl, mängis klaverit ka. Me Katriniga eksisime mingite bulgaarlaste karavani ka ära, aga seal ei olnud huvitav,niiet tulime sealt ruttu tulema. Mingikell saime magama ka, ma pidin muideks järgmine päev olema kell 7 tööl, arvasin,et panin endale äratuse enne kella 6't, kuid pärast mõistsin,et panin hoopis kella 8ks, jumal tänatud,et Mai ka hommikul tööle läks, muidu oleksin maha maganud.See tööpäev oli jubevastik, umbes nagu päev peale minu sünnipäeva. Õnneks oli tööpäev hästi lühikene, korjasime B bloki ära ja H ka, need olid esimesed korjamised, niiet läksid ruttu.
Peale tööpäeva käis ruttu riidesse panemine ja Dundee'sse minek, raha on ju vaja raisata. Ma raiskasid üle poole enda palgast ära. Käisimegi ainult poodides, niiet midagi meeldejäävat sealt kirjutada pole. Kui koju tulime hakkas siis Katrini lahkumispidu pihta. Kuigi väsimus oli nii suur,et ma oleksin püstijalu ka magama jäänud. Kuidagi üritasin ennast ikka üleval hoida, pool kaks murdusin ja läksin magama, jätsin Katriniga hüvasti ja läksin magama, mingi debiilik karjus meile sellel ajal kõrva, niiet ma sain vihaseks ka. Katrinita on siin kuidagi nii imelik olla, pole üldse see sama, mis oli enne.:(. Pühapäeva hommik algas trenniga,õnneks oli hea ilm, päike paistis üle pika aja. Kohe Eesti tunne tuli,istusime peaaegu terve päeva õues, käisime võrku ka mängimas, ma küll vaatasin pealt aga sellegipoolest.Päev läks kiiresti, see oli hea. Sest mida kiiremini, seda kiiremini ma saan koju, ei jõua ära oodata, kui saab korralikult süüa.
Nii, nüüd siis tänasest...
Pidin ärkama kell 4.45, sest töö algas kell 6 E blokis, Mai ärkas ka. Need on need püsti korjamise võlud, teised ärkasid kell 8,et minna 60 days'i korjama, seal polnud midagi korjata, niiet nad tegid ülejäänud päeva mingit rohimist. Mul oli 8 tundi korjamist, mu selg annab otsad, need närvivalud on kohutavad, mul on vaja arsti juurde minna.Suht halb poäev oli täna ikkagi, sest esimene legro oli kohutav, seal polnud beebisid, aga ma pidin neid tegema, ma sain esimene tund ainult 3 kasti, sest mul käis see kontrollija nagu pind perses taga koguaeg. Lõpuks sain ühe korraliku rea, seal sain järje peale jälle. Ootasin nii rängalt tööpäeva lõppu,et jooksma minna, aga eii, ilm on KOHUTAV, jälle padukas, siiber on ees-tahan koju.Kell 5 oli meil tuletõrjeõppus, megamõttetu, kõik pidid minema jalkaplatsile ja seal kontrolliti kohalolekut, loomulikult mingi idu ei tulnud kohale, niiet pidime temapärast külmetama. Peale seda tegime Gretega süüa ja nüüd olengi ma siin, kirjutan blogi ja kuulan uudiseid Elva elust, tahan ka sinna tulla.
Midagi rohkem polegi kirjutada, kui ma uuesti netti saan, siis ehk kirjutan uuesti.
Aga praeguseks kõik,
varsti näeme, sõbrad!!

L.

Nii kaua..

Nii kaua on sellest ajast möödas, mil ma viimati siia postituse tegin. Siin on internet nii aeglane ja ega midagi uut poleks nagunii kirjutada, rutiin on ikka sama, hommikuti varakult üles, tööle, trenni ja magama tagasi. Selle aja sees on saanud valmis E blokk, nüüd hakkab raha rohkem teenima ja ka koormus on tunduvalt suurem, mu seljalihastes on kohutavad närvivalud, et pidin laupäeval esimest korda ennast töölt ära küsima, pidasin 5 tundi vastu ja läksin koju magama. Mul on need valud juba kauakaua olnud, tulenevad sundasendist ja kui 10 tundi jutti samas asendis maasikaid korjata, see ilmselgelt mõjub kuidagi. Sain siiski täpselt tunnid täis ja laupäeval tegime veel ületunde ka, teistel tuleb muidugi rohkem tunde, aga pole hullu. Niiet selle nädala eest peaks tulema päris hea raha siiski.

Nii nüüd siis eilsest, eilsest juba on midagi mida kirjutada.

Päev algas ikkagi tööga, lootsime et tuleb vaba päev,et minna Dundee’sse aga ei, ikkagi tööle. Meie õnneks oli meil tööd ainult 2 tundi, panime mürgipakikesi mingitele torudele, see käis hästihästi kähku, kuigi need bulgaarlased-rumeenlased tahtsid venitada, sest kui pole tunde, pole raha.Siis läksime kähku karavanide juurde, pessu ja väike sättimine ja linna minek, muideks ilm oli kohutav, sadas vihma ja päris kõva tuul oli ka, aga ega siin võibki ilusat ilma ootama jääda, niiet tuli sellega leppida. Saime Blairi autoga õnneks ja ootasime mingi tunnikese bussi. Kaisa, Kull ja Inguna jäid üldse bussist maha, tulid järgmisega. Kui Dundeesse jõudsime oli tegelikult väsimus peal, sest öösel ei saanud korralikult magada ja mingit shoppamise tuju ei olnud. Läksime kohe Overgate’i, kõndsime ringi, seal on ikka megasoodukad, ostime igast asju ja läksime Gretega otsima seda poodi millest kõik räägivad, selle nimi on TK Maxx kui õigesti meelde jäi. Aga seda poodi me algusel küll ei leinud, käisime veel Wellgate’s ja mingisugustes pisikestes poodides. Leidsime mingisuguse poe, mis sarnaneb suuresti Surfhouse’le aga seal ei olnud mitte ühtegi riideeset naistele, eriti kassikas, niiet jäi raha alles. Saime siis teiste eestlastega ka kokku ja otsustasime seda poodi ikkagi otsida, lõpuks küsisime politseinike käest kus see asub ja jõudsime pärale. Seal oli jõhkralt kaupa, nagu mingis laos oleks olnud. Tuhlasime seal mingi tunnikese ja läksime siis hiinakasse sööma, jõudsime napilt lõunaks, saime odavamalt. Maksime igaüks 8£ ja saime süüa nii palju kui tahame, võite ette kujutada kui palju me sõime, missest et õhtul oli farmis grillipidu, kus söök ja jook farmi poolt on. Pidime ainult poole tunniga ära sööma, siis algas õhtusöök neil või midagi sellist. Peale söömist läksime bussipeale ja tagasi Blairi, siin on kohutavad bussijuhid, neil puudub vist igasugune hirm, nad kihutavad megakitsastel ja kurvistel teedel. See oli päris jube, käisime veel Tescos ja tulime ära campi. Peoni oli aega mingi tunnikene, niiet käppelt pessu ja sättima.Farmi poolt oli ette nähtud niipalju süüa kui mahtus ( need olid burgerid,sinna kuulus kaks saia ja sealiha, see oli küll hea, sest seda pole ammu söönud) ja valida võis kas siidri, veini või õlle vahel, igale ühele oli ette nähtud kaks jooki ainult.

Ma otsustasin mitte süüa, aga see ei õnnestunud, sõin ikkagi ühe burksi ära ja võtsin veel hommikuks ka. Alguses unustasin loomulikult voucherid maha ja Paavo andis meile ilma nendeta jooki, pärast võtsin nende eest ka, niiet sain topelt.Pidu oli sellegi poolest suhteliselt igav, siin on igasugused intriigid eestlaste ja teiste vahel,et ei suuda üldse uskudagi. Üleeile öösel lõhuti Pika ja Vahuri rattad ka ära ja tehti tööriided katki, mis kuivasid õues, väga segane värk.Peost siis veel niipalju,et tantsiti lauapeal ja põrandal, laamendati ja joodi, pidu nagu pidu ikka. Mina nagu ikka ei viitsinud eriti, ei istu mulle see seltskond, tahan koju oma seltskonnaga pidutseda ja ma läksin varakult magama.Teised kõik tulid hiljem, siis kui mina juba teist und nägin. Hommikul ärkasime kõik varakult üles ja sõime hommikust, hommikuks sõin juustukooki ja tegin omale burgerit ka veel. Täna saab rahulikult lebos olla, kuigi ma pean trenni ka minema tegema, sest ma pole juba kolm päeva midagi liigutanud, see on kohutav, aga ma lasin seljal puhata, nüüd juba aitab puhkusest.

Nüüd on üle poole ajast siin juba ära oldud ja varsti saab koju, koduigatus on peal küll, tahaks korralikku sööki süüa ja korralikult trenni teha ja päikest, issand kuidas ma igatsen päikest, ma pole vist ükski suvi nii valge olnud, kui praegu olen.

Ega siin midagi rohkemat polegi kirjutada, kui midagi on, siis annan teile ikka teadaJ

L.