Nii kaua..

Nii kaua on sellest ajast möödas, mil ma viimati siia postituse tegin. Siin on internet nii aeglane ja ega midagi uut poleks nagunii kirjutada, rutiin on ikka sama, hommikuti varakult üles, tööle, trenni ja magama tagasi. Selle aja sees on saanud valmis E blokk, nüüd hakkab raha rohkem teenima ja ka koormus on tunduvalt suurem, mu seljalihastes on kohutavad närvivalud, et pidin laupäeval esimest korda ennast töölt ära küsima, pidasin 5 tundi vastu ja läksin koju magama. Mul on need valud juba kauakaua olnud, tulenevad sundasendist ja kui 10 tundi jutti samas asendis maasikaid korjata, see ilmselgelt mõjub kuidagi. Sain siiski täpselt tunnid täis ja laupäeval tegime veel ületunde ka, teistel tuleb muidugi rohkem tunde, aga pole hullu. Niiet selle nädala eest peaks tulema päris hea raha siiski.

Nii nüüd siis eilsest, eilsest juba on midagi mida kirjutada.

Päev algas ikkagi tööga, lootsime et tuleb vaba päev,et minna Dundee’sse aga ei, ikkagi tööle. Meie õnneks oli meil tööd ainult 2 tundi, panime mürgipakikesi mingitele torudele, see käis hästihästi kähku, kuigi need bulgaarlased-rumeenlased tahtsid venitada, sest kui pole tunde, pole raha.Siis läksime kähku karavanide juurde, pessu ja väike sättimine ja linna minek, muideks ilm oli kohutav, sadas vihma ja päris kõva tuul oli ka, aga ega siin võibki ilusat ilma ootama jääda, niiet tuli sellega leppida. Saime Blairi autoga õnneks ja ootasime mingi tunnikese bussi. Kaisa, Kull ja Inguna jäid üldse bussist maha, tulid järgmisega. Kui Dundeesse jõudsime oli tegelikult väsimus peal, sest öösel ei saanud korralikult magada ja mingit shoppamise tuju ei olnud. Läksime kohe Overgate’i, kõndsime ringi, seal on ikka megasoodukad, ostime igast asju ja läksime Gretega otsima seda poodi millest kõik räägivad, selle nimi on TK Maxx kui õigesti meelde jäi. Aga seda poodi me algusel küll ei leinud, käisime veel Wellgate’s ja mingisugustes pisikestes poodides. Leidsime mingisuguse poe, mis sarnaneb suuresti Surfhouse’le aga seal ei olnud mitte ühtegi riideeset naistele, eriti kassikas, niiet jäi raha alles. Saime siis teiste eestlastega ka kokku ja otsustasime seda poodi ikkagi otsida, lõpuks küsisime politseinike käest kus see asub ja jõudsime pärale. Seal oli jõhkralt kaupa, nagu mingis laos oleks olnud. Tuhlasime seal mingi tunnikese ja läksime siis hiinakasse sööma, jõudsime napilt lõunaks, saime odavamalt. Maksime igaüks 8£ ja saime süüa nii palju kui tahame, võite ette kujutada kui palju me sõime, missest et õhtul oli farmis grillipidu, kus söök ja jook farmi poolt on. Pidime ainult poole tunniga ära sööma, siis algas õhtusöök neil või midagi sellist. Peale söömist läksime bussipeale ja tagasi Blairi, siin on kohutavad bussijuhid, neil puudub vist igasugune hirm, nad kihutavad megakitsastel ja kurvistel teedel. See oli päris jube, käisime veel Tescos ja tulime ära campi. Peoni oli aega mingi tunnikene, niiet käppelt pessu ja sättima.Farmi poolt oli ette nähtud niipalju süüa kui mahtus ( need olid burgerid,sinna kuulus kaks saia ja sealiha, see oli küll hea, sest seda pole ammu söönud) ja valida võis kas siidri, veini või õlle vahel, igale ühele oli ette nähtud kaks jooki ainult.

Ma otsustasin mitte süüa, aga see ei õnnestunud, sõin ikkagi ühe burksi ära ja võtsin veel hommikuks ka. Alguses unustasin loomulikult voucherid maha ja Paavo andis meile ilma nendeta jooki, pärast võtsin nende eest ka, niiet sain topelt.Pidu oli sellegi poolest suhteliselt igav, siin on igasugused intriigid eestlaste ja teiste vahel,et ei suuda üldse uskudagi. Üleeile öösel lõhuti Pika ja Vahuri rattad ka ära ja tehti tööriided katki, mis kuivasid õues, väga segane värk.Peost siis veel niipalju,et tantsiti lauapeal ja põrandal, laamendati ja joodi, pidu nagu pidu ikka. Mina nagu ikka ei viitsinud eriti, ei istu mulle see seltskond, tahan koju oma seltskonnaga pidutseda ja ma läksin varakult magama.Teised kõik tulid hiljem, siis kui mina juba teist und nägin. Hommikul ärkasime kõik varakult üles ja sõime hommikust, hommikuks sõin juustukooki ja tegin omale burgerit ka veel. Täna saab rahulikult lebos olla, kuigi ma pean trenni ka minema tegema, sest ma pole juba kolm päeva midagi liigutanud, see on kohutav, aga ma lasin seljal puhata, nüüd juba aitab puhkusest.

Nüüd on üle poole ajast siin juba ära oldud ja varsti saab koju, koduigatus on peal küll, tahaks korralikku sööki süüa ja korralikult trenni teha ja päikest, issand kuidas ma igatsen päikest, ma pole vist ükski suvi nii valge olnud, kui praegu olen.

Ega siin midagi rohkemat polegi kirjutada, kui midagi on, siis annan teile ikka teadaJ

L.