Päris vinge, sest see aeg on ikka kohutavalt kiiresti läinud, aga eks see ole ikka sellepärast,et rutiin on tekkinud ja inimestega oleme hakanud paremini läbi saama, uusi tutvusi aina tuleb. Isegi bulgaarlaste-rumeenlaste näol, mitte niivõrd mul, aga Gretel kindlasti, talle kohe istub, nendega juttu rääkida Internetti saamisega on päris suured raskused, kohutavalt aeglane on siin, mõned,kes elavad seal ülemistes karavanides, neile ulatub wifi ja nad tõmbavad endale filme ja neid on megapalju, kes tõmbavad, päris inetu neist.
Vahepeal pole midagi muud teinud, kui ainult tööd ja maganud ja loomulikult söönud, ega enam ei suudagi korralikult toituda, nagu esimesel nädalal, täna tegin esimest korda mingit Tescost valmistehtud toitu, oli küll söödav aga eitea kui tervislik. Reedel oli ju esimene palgapäev, see oli päris lahe, sest kõik inimesed kutsuti samal ajal peamajja ja lihtsalt kutsuti nimepidi, said oma palga ümbrikus kätte, vinge oli. Ma lootsin rohkem teenida, aga pole väga vigagi, sai vähemalt poes käidud ja selleks nädalaks ka söök ostetud, mul läks 25£ seda on megapalju, ehmatasin isegi, aga nohh, kuna seda tuli tähistada, siis ostsime mingit siidrit ka, alkohol oli päris kallis siin, tunnen neile kaasa, kes siin suitsetavad, sest tubakas on siin 3 korda kallim, kui mitte rohkem.Reedel siis saime teada,et Angel’i tiimil( ehk seal kus mina olen) on Laupäeval tööpäev, vaja on G blokk tühjaks korjata, Grete sai mõlemaks päevaks puhkepäevad, vedas tal.Aga teistel kõikidel oli päev vaba,see oli masendav, nad said kaua magada, nemad aga pidid minema pühapäeväeval tööle, see pidi meil esialgselt vaba olema.
Tegime siiski reede õhtul väikesed joogid,vähemalt need kellel järgmine päev töö, aga need kellel ei olnud, jõid ikka korralikult Elvasse ennast. Istusime mõned Eestlased meie karavanis, mängisime kaarte ja rääkisime juttu, alguses oli meil tüdrukute pidu ja poistel oli vorsti pidu teises karavanis, aga peadselt nad ühinesid meiega, õhtu lõpuks olime ikkagi peamajas peol, mina jõudsin isegi Heiko juurde, seal istusid mõned inimesed,aga ma väga kaua seal ei olnud, sest magama oli vaja minna, tööpäev ju ikkagi tulemas.
Laupäeval läks tööpäev päris kiiresti, tunnipalk oli ka, niiet sai pingevabalt korjatud. Peale tööd läksin kohe magama ja magasin 4 tundi jutti, siis käisin trennis ja tegin süüa ja otsutasime poodi minna. Kui poest tagasi tulime, mõtlesime,et hakkame siis täna meie pidutsema, meie kellel pole tööd. Käisime korra peamajas, et näha palju ikkagi korjasime hommikul ja mis ma nägin,et pühapäeval meil ka töö, kuskil sellisel põllul, kust enam ei korjata ja seal mõned üksikud marjad ainult, Pikk ütles,et seal veab, kui rea peale ühe banneti täis saab. Aga mulle joppas selline rida, kus sain 5 trace’i isegi täis, jokutasin ühel real 2 tundi. See oli muideks maast korjamine ka, niiet suur väljakutse meile kes me püsti harjunud korjama. Kui põld hakkas lõppema, mõtlesime,et ülihea saab koju ära magama, aga eii.. pidime minema teisele tiimile appi nende põldu lõpetama, kokku olime vist 5 ja pool tundi tööl, einoh mõnesmõttes hea, raha tuleb, kuigi mitte topelt, sest neil hakkvad vist tööpäevad pühapäevast. Aga sellesmõttes on nõme,et puhata ei saa. Täna on esimest korda siin vihm, niiet meil oli siiamaani väga vedanud ilmadega, ei jõua täna isegi jooksma minna, lihtsalt puhkan.. ja söön. Saime võileivagrilli Heiko käest, niiet sellega megahea teha süüa, lemmik asi karavanis. Homme ootab meid eest C blokk, kell 5. Väheke positiivsust, saab tund aega kauem magada, kui terve eelmise nädala. Mul juba annavad põlved ja selg tunda, vasak puus ka,eitea mis sellel viga, peab arsti juurde minema, kui Eestisse tulen kunagi. Ahjaaa, ma sain endale ju rahvusvahelise, Tiit ja emme koos said hakkama sellega,niiet uuest kuust saab mulle helistada, nii odavam, sest mul sai selle kuu limiit eile täis, kui emmele helistasin, aga tore oli ta häält üle pika aja kuulda.
Ei oskagi midagi siin meie elust kirjutada, üks ja sama rutiin päevast päeva ja muud ei midagi, tahaks teada kuidas Eestis sõpradel läheb ja neid kõiki näha. Aga enam pole kaua aega jäänud, või siis on kah…
Saatke meile nüüd siia palun päikest Eestist
Sunday, June 27, 2010
Wednesday, June 23, 2010
jaanipäev
No see jaanipäev jääb küll meelde, tegime 8 tundi tööd. Võinohh, ilmselt tuli rohkem, sest graafikus tuli püsida ja ei saanud lubada endale pause. Päev algas kell 2.45, kui äratus helises. Kõik terve karavani inimesed ärkasid samal ajal, niiet suht vähe ruumi. Ma ei saa absull aru mis preagu toimub, pinged on nii üleval. Eile oli ju koosolek, öeldi,et mõned korjavad liiga aeglaselt ja homme( ehk siis täna) tullakse kontrollima ja kui liiga vähe on korjatud, siis saadetakse koju. Kartsin suht palju, sest meil oli väga halb põld täna korjata, C blokk, see hakkab lõppema, niiet pask.Närvid olid juba eile õhtul läbi, üritasin kell 8 juba magama minna aga suht tulutult, und ei tulnud, palav oli ja sada muud häda. Kui lõpuks magama hakkasin jääma, siis tuli Petya uurima palju meil ruumi on ja suutsis mu üles ajada. Väga ränk, olin päris vihane, ma vihkan kui mind üles aetakse. Aga kui korjamine pihta hakkas rabasin nagu hull, õnneks ei saanud äärmist rida ja tegelikult kedagi ei saadetudki koju, meid ei tuldudki kontrollima. Korjasime seda põldu 6 tundi ja mott on nii maas, kui vähegi olla saab. Ma lihtsalt rabelen nagu hull,et seda miinimumi täis saada ja raha ju ei teeni. Sellessuhtes oli mu vendadel õigus, pole mõtet tulla- raske on siin. Raske töö ja selle töö kohta vähe raha. Peale seda põldu oli 45 minti paus ja pidime uuesti 60 days'i minema, täna loivasin, suutsin kahe tunniga ära teha veits üle kahe rea. Peale seda läksin trenni, jooksin sinna silla juurdre, vähemalt oli normaalne pinnas. Peale seda tegime süüa ja ma läksin magama.Vahepeal toodi mulle pakk Eestis, ema saatis töökaaslase pojaga, sain kolm latti suitsuvorsti, leiba ja kaks šokolaadi, kui hea elu.:)Aitähh emme!!
Kui ärkasin olid tulemused juba olemas, tuli välja et teenisin 35£, seda on suht vähe. Homme algab tööpäev kell 4 G blokis, ma vihkan seda. seal on nii nõme mari, ilmselt on meil D blokk ka korjata, too läheb kiiremini, seal head marjad. Grete saab homme puhtata, mõnes mõttes halb, mõnesmõttes hea. Aga mis teha. Katrin tegi mulle patsi ja nüüd on megahea olla, peakski minema jalutama või miskit tegema, et hea uni tuleks.
Päris masendav mõelda,et Eestis kõik preagu pidutsevad ja siin on kõigil megasuva, isegi minul tegelikult on, ma lihtsalt tahaksin selle asjaga siin ühelepoole saada ja koju minna. Ma ei saa aru, miks ma seda endale teen.
Loodan,et kõikidel seal megavinge Jaanipäev, olge mõnusad:)
L.
Kui ärkasin olid tulemused juba olemas, tuli välja et teenisin 35£, seda on suht vähe. Homme algab tööpäev kell 4 G blokis, ma vihkan seda. seal on nii nõme mari, ilmselt on meil D blokk ka korjata, too läheb kiiremini, seal head marjad. Grete saab homme puhtata, mõnes mõttes halb, mõnesmõttes hea. Aga mis teha. Katrin tegi mulle patsi ja nüüd on megahea olla, peakski minema jalutama või miskit tegema, et hea uni tuleks.
Päris masendav mõelda,et Eestis kõik preagu pidutsevad ja siin on kõigil megasuva, isegi minul tegelikult on, ma lihtsalt tahaksin selle asjaga siin ühelepoole saada ja koju minna. Ma ei saa aru, miks ma seda endale teen.
Loodan,et kõikidel seal megavinge Jaanipäev, olge mõnusad:)
L.
Tuesday, June 22, 2010
No motivation, no life.
ja mul ei ole elu preagu. täiesti null. Mul on motivatisooni puudus ja see on suur probleem, sest mul oleks seda kuhjaga vaja hetkel. Mul ei ole motivatsioonigi,et hommikuti ülessegi ärgata, ma lihtsalt pean seda tegema. Ma sunnin ennast täiega selleks. Selles on süüdi need nõmedad inimesed kes siin üritavad omale aastaks ajaks ilmselt raha kokku ajada, nad on nii nahhaalsed. Nad mõtlevad ainult endale, nende jaoks on ainult nemad ja nemad ise.Inetu.
Terroriseeritakse täiesti, meie eest korjatakse suured marjad-no aitähh, me suudame neid enda eest ise korjata, nad saadavad meid kõige äärmistesse ridadesse, seal on nii halb korjata, ma ei mahu sinna näiteks.Isegi dušši all ei saa olla, sest see vesi on tulikuum ja kuna siin on suht head ilmad preagu on kõik ära põlenud ja selle kuuma vee all on kohutav olla. Täna siis mõtlesime,et keerame vee külmemaks ja mingi mutt hakkas lõugama, tuli ukse taha ( ainult ühest kabiinist saab vee temperatuuri reguleerida) ja hakkas röökima,et tule välja sealt ja muuda vesi tagasi. Meil oli ni,et muuda oma suhtumist. Nad on nii egoistid et kohutav. Meil kohe algab nüüd koosolek, mingi probleem tuli,et runnerid( need töötavad maas korjamisel, viivad täis kastid ära ja toovad tühjad asemele) kleebivad kellegi kastide peale enda sõprade silte, et nad rohkem kaste ja sellega seoses ka rohkem raha saaksid, no paluuun.. kus on mõistus. Ja loomulikult võetakse nende kaste, kes on uued, ehk siis hetkel eestlased ja mõned lätlased.
Täna oli meil 5 tundi maasika korjamist, põld oli suht kohutav, mari oli halb ja teise põllu peal oli mari suurem aga ikkagi halb, sain suht vähe, loodan,et norm täis tuleb ja mulle ei anta day off'i. Siis saadeti meid teise põllu peale, selle nimi oli vist 60 days, see oli uus põld, pidime seal kontrollima kas juured on ikka korralikult mulla sees, no see oli tappev mu põlvedele, mu seljale ja isegi mu jalalabadele. Ma ei kujuta ette ka, kui ma peaksin koguaeg maas olema ja maast maasikaid korjama, täielik orjatöö võib selle kohta julgelt öelda. Nüüd oleme kõik laibad, on veel vaja poes täna käia, sest mul sai müsli otsa ja vett on ka vaja osta, üritan leida ka kaerahelbeid,et hommikuti putru teha,et jõudu oleks,et siin vastu pidada.
Loodan,et homme on siin see õhkkond väheke sõbralikum ja korjamise tulemus parem ja et üldse läheks kuidagi libedamalt see asi, loodan,et homme jõuan trenni ka ja siia väikese ülevaate päevast teha.
Teile sõbrad aga kõike paremat ja saadan teile siit tükike päikest, sest ei tea kauaks meile seda siin jagub.
Terroriseeritakse täiesti, meie eest korjatakse suured marjad-no aitähh, me suudame neid enda eest ise korjata, nad saadavad meid kõige äärmistesse ridadesse, seal on nii halb korjata, ma ei mahu sinna näiteks.Isegi dušši all ei saa olla, sest see vesi on tulikuum ja kuna siin on suht head ilmad preagu on kõik ära põlenud ja selle kuuma vee all on kohutav olla. Täna siis mõtlesime,et keerame vee külmemaks ja mingi mutt hakkas lõugama, tuli ukse taha ( ainult ühest kabiinist saab vee temperatuuri reguleerida) ja hakkas röökima,et tule välja sealt ja muuda vesi tagasi. Meil oli ni,et muuda oma suhtumist. Nad on nii egoistid et kohutav. Meil kohe algab nüüd koosolek, mingi probleem tuli,et runnerid( need töötavad maas korjamisel, viivad täis kastid ära ja toovad tühjad asemele) kleebivad kellegi kastide peale enda sõprade silte, et nad rohkem kaste ja sellega seoses ka rohkem raha saaksid, no paluuun.. kus on mõistus. Ja loomulikult võetakse nende kaste, kes on uued, ehk siis hetkel eestlased ja mõned lätlased.
Täna oli meil 5 tundi maasika korjamist, põld oli suht kohutav, mari oli halb ja teise põllu peal oli mari suurem aga ikkagi halb, sain suht vähe, loodan,et norm täis tuleb ja mulle ei anta day off'i. Siis saadeti meid teise põllu peale, selle nimi oli vist 60 days, see oli uus põld, pidime seal kontrollima kas juured on ikka korralikult mulla sees, no see oli tappev mu põlvedele, mu seljale ja isegi mu jalalabadele. Ma ei kujuta ette ka, kui ma peaksin koguaeg maas olema ja maast maasikaid korjama, täielik orjatöö võib selle kohta julgelt öelda. Nüüd oleme kõik laibad, on veel vaja poes täna käia, sest mul sai müsli otsa ja vett on ka vaja osta, üritan leida ka kaerahelbeid,et hommikuti putru teha,et jõudu oleks,et siin vastu pidada.
Loodan,et homme on siin see õhkkond väheke sõbralikum ja korjamise tulemus parem ja et üldse läheks kuidagi libedamalt see asi, loodan,et homme jõuan trenni ka ja siia väikese ülevaate päevast teha.
Teile sõbrad aga kõike paremat ja saadan teile siit tükike päikest, sest ei tea kauaks meile seda siin jagub.
Monday, June 21, 2010
Teisel pool aeda tundub rohi alati rohelisem.
.. või siis teisel pool vagu tunduvad maasikad alati punasemad.
No ausalt, nii on. Vaatad teisele poole ja maasikad on poole punasemad, suuremad ja neid on palju rohkem, kui minu vao peal. Ebaaus. Ka teiste karavanid on suuremad, nende külmkapp on suurem, neil on üldse kõik parem.Pole ammu siia midagi kirjutanud, kiire aeg oli ja väsimus oli ka üpris suur peal. Neljapäevast ei mäletagi midagi. Tegime 8 tundi tööd- 6 tundi korjasime marju ja 2 tundi tegime leaf managamenti. Väga palav päev oli ka. Siiani on koguaeg olnud. No see ammu teada asi ka,et seal kus mina olen, on päikene.:) Joodiku päevituse on ka endale kõik saanud, ohh seda rõõmu. Siis saabus kätte reede..jesss, nädal aega siin üle elatud ja loomulikult nädala viimane tööpäev, vähemalt nii me arvasime. Pidime ärkama 3.45 kuna tööpäev algas kell 5. Põld oli suht nõme, pidime baby'sid korjama( need on hästi väikesed maasikad, tibatillukesed)Ma ei korjanud neid, korjasin teisse klassi neid. Ei viitsinud. Aga teine põld oli parem juba, tööpäev kestis 6 tundi ja tööpäeva lõpus tuli meie juurde Paavo jutuga,et homme( laupäeval) on ka tööpäev, kuid meie õnneks algas tööpäev kell 6 ja saime tundi aega kauem magada, kui enne.Meil oli korjata üks põld õnneks ainult, saime 2 ja poole tunniga hakkama, jesss.. Grete läks tunni pärast juba ära, tal olid suured krambid kõhus, no see on see tädi Ruby. Läksin siis tagasi magama peale tööd, magasin ilusti kell 12ni. Siis otsustasin jooksma minna ja peale seda tegime süüa, Gretel oli ka juba normaalne olla. Mõtlesime siis linnapeale minna, võinohh Blairi, see eiole päris linn, see vist sama suur kui elva, kuid rohkem tsiviliseeritud. Käisime 1£ poes, kuid kõik kaubad siiski ei olnud 1£. Käisime veel raamatupoes ja Tescos, rohkem ei osanud kuskile minna. ega seal ei olnudki eriti kuhu minna,toidukohti oli iga nurga peal. Ostsime poest jälle nädala toidu ja hakkasime kodu poole liikuma, saime vaid 500m kõndida, kui meid roosa särgiga poiss peale võttis( ta ennem sõitis minust juba kolmneli korda mööda) ta elab meie camp'is, niiet tuttav nägu. Vedas meil, sest kotid olid megarasked. Nädala lõpu puhul otsustasime natukene seda tähistada ja ostsime siidrit, see oli 8.2vol ja päris hea. Kui saime kodus persed maha panna hakkasime kaarte mängima ja siis neid jooma, laksisid päris hästi.Õhtul hakkasime jalkat vaatama ja läksime Heiko juurde( Peep ütles,et ta on lahe vend, rebib kildu ja kõike, kuid minuarvates liiga ülbe ja kohati lame, mulle ta eriti ei meeldi, arvab endast liiga palju, aga minu esimene arvamus enamustest on alati halb, ehk veel muutub), seal oli mingi istumine,läksime Katrini ja Kaisaga. Seal oli veel rahvast. Tegime ka seal mõned koksid ja pidu oli lõpuks päris kõva, sai pinksi mängitud ja lolli juttu aetud, pidu nagu pidu ikka. Mina väsisin päris ruttu ära ja läksin magama, Grete jäi veel peole ja jõudis hiljem. Hommikul oli päris naljakas ja huvitav õhtu meenutamine. Tegelikult oli päris vinge. Pühapäev möödus täiesti lebotades, minul vähemalt. Tegime süüa ja käisin jooksmas, vaatasin filme, lugesin raamatut ja käisime jalutamas imeilusas kohas. Seal oli jõgi ja sild, sinna tahaks isegi ujuma minna kunagi.Terve päev oli natukene koduigatus ka peal, mõtlesin koguaeg, mis Elvas tehakse ja kuidas kodustel läheb. Suhelda ka ei saa ju, sest Grete ei saa välja helistada ja minul pole üldse rahvusvahelist. Aga kuidagi tuleb üle elada selle elu. Kallil Teelel oli ka lõpetamine, ma oleksin tahtnud seda näha. PALJUPALJUPALJU ÕNNE SULLE TIBU!!!!
Tänane päev algas äratusega kell 3.45. Tööpäev algas raskelt, uni oli suur. Üritasin elueest,ket greefikus püsiksin, aga see on nii raske. Ma ei taha üldse vinguda, aga raske on isegi seda miinimumi kokku korjata. Mõtlesin,et olen ilusti graafikus, aga ei.. need tunnid läksid siiski liiga kiiresti. Täna ei olnud isegi õieti pausigi, niiet 9 tundi panime pmst jutti, kuigi raha saab 8 eest, sest ma ei võtnud puhkusi, kuna oli graafikust maas. Teine põld andis natukene eluisu tagasi, mari oli ilusam ja püsisin vist isegi graafikus,ma loodan vähemalt. Teenisin täna 51£ .Isikulikult arvan,et isegi läks üpris hästi, kuigi mõtted juba kaludusid selle peale,et teenin lennupileti raha ja lähen ära.
Peale tööpäeva jõudsime karavanidesse ja meid ootas üllatus, meile tulid kaks uut inimest. Ma sain päris vihaseks, sest meil ju ei ole ruumi, meil on megaväike külmkapp. Ma surusin oma viha alla, jooksmisega. Ja mind üldse ei huvitanud nende kohalolek, sest mulle lihtsalt ei meeldi. Me just suutsime sisse seada ennast. Need tüdrukud tulevad veel "meie tuppa" ka, natukene masendav. Sest hommikuti läheb päris hulluks sellisel juhul,me juba viiekesi ei mahtunud sinna ära. Kahju:(.
Aga kui ma piisvalt kuri olen, siis neil ilmselt viskab üle ja nad otsivad omale uue elamiskoha. Sest me ei saa ju korralikult riideidki vahetada. Aga ega elu ei saa selle pärast seisma jääda, teen ikka oma harjutusi keset põrandat, vaadaku kuidas tahavad. Peavad ära harjuma ja kui ei meeldi, siis mingu minema. Homme algab meil päev eriti varakult, kell 2.45 on äratus, kella 4st peab juba põllupeal olema, kuna tõotab tulla väga palav päev. Üritan vastu pidada ja veel peale tööd trenni ka jõuda.Aga sellejaoks peab magama minema varsti.
See kõik oli küll väga üldine ülevaade meie viimastest päevadest, kuid ma ei mäleta nii detailselt.
Üritan nüüd teha jälle sissekande üle päeviti või iga päev.
Olge tublid, päikest:)
L.
No ausalt, nii on. Vaatad teisele poole ja maasikad on poole punasemad, suuremad ja neid on palju rohkem, kui minu vao peal. Ebaaus. Ka teiste karavanid on suuremad, nende külmkapp on suurem, neil on üldse kõik parem.Pole ammu siia midagi kirjutanud, kiire aeg oli ja väsimus oli ka üpris suur peal. Neljapäevast ei mäletagi midagi. Tegime 8 tundi tööd- 6 tundi korjasime marju ja 2 tundi tegime leaf managamenti. Väga palav päev oli ka. Siiani on koguaeg olnud. No see ammu teada asi ka,et seal kus mina olen, on päikene.:) Joodiku päevituse on ka endale kõik saanud, ohh seda rõõmu. Siis saabus kätte reede..jesss, nädal aega siin üle elatud ja loomulikult nädala viimane tööpäev, vähemalt nii me arvasime. Pidime ärkama 3.45 kuna tööpäev algas kell 5. Põld oli suht nõme, pidime baby'sid korjama( need on hästi väikesed maasikad, tibatillukesed)Ma ei korjanud neid, korjasin teisse klassi neid. Ei viitsinud. Aga teine põld oli parem juba, tööpäev kestis 6 tundi ja tööpäeva lõpus tuli meie juurde Paavo jutuga,et homme( laupäeval) on ka tööpäev, kuid meie õnneks algas tööpäev kell 6 ja saime tundi aega kauem magada, kui enne.Meil oli korjata üks põld õnneks ainult, saime 2 ja poole tunniga hakkama, jesss.. Grete läks tunni pärast juba ära, tal olid suured krambid kõhus, no see on see tädi Ruby. Läksin siis tagasi magama peale tööd, magasin ilusti kell 12ni. Siis otsustasin jooksma minna ja peale seda tegime süüa, Gretel oli ka juba normaalne olla. Mõtlesime siis linnapeale minna, võinohh Blairi, see eiole päris linn, see vist sama suur kui elva, kuid rohkem tsiviliseeritud. Käisime 1£ poes, kuid kõik kaubad siiski ei olnud 1£. Käisime veel raamatupoes ja Tescos, rohkem ei osanud kuskile minna. ega seal ei olnudki eriti kuhu minna,toidukohti oli iga nurga peal. Ostsime poest jälle nädala toidu ja hakkasime kodu poole liikuma, saime vaid 500m kõndida, kui meid roosa särgiga poiss peale võttis( ta ennem sõitis minust juba kolmneli korda mööda) ta elab meie camp'is, niiet tuttav nägu. Vedas meil, sest kotid olid megarasked. Nädala lõpu puhul otsustasime natukene seda tähistada ja ostsime siidrit, see oli 8.2vol ja päris hea. Kui saime kodus persed maha panna hakkasime kaarte mängima ja siis neid jooma, laksisid päris hästi.Õhtul hakkasime jalkat vaatama ja läksime Heiko juurde( Peep ütles,et ta on lahe vend, rebib kildu ja kõike, kuid minuarvates liiga ülbe ja kohati lame, mulle ta eriti ei meeldi, arvab endast liiga palju, aga minu esimene arvamus enamustest on alati halb, ehk veel muutub), seal oli mingi istumine,läksime Katrini ja Kaisaga. Seal oli veel rahvast. Tegime ka seal mõned koksid ja pidu oli lõpuks päris kõva, sai pinksi mängitud ja lolli juttu aetud, pidu nagu pidu ikka. Mina väsisin päris ruttu ära ja läksin magama, Grete jäi veel peole ja jõudis hiljem. Hommikul oli päris naljakas ja huvitav õhtu meenutamine. Tegelikult oli päris vinge. Pühapäev möödus täiesti lebotades, minul vähemalt. Tegime süüa ja käisin jooksmas, vaatasin filme, lugesin raamatut ja käisime jalutamas imeilusas kohas. Seal oli jõgi ja sild, sinna tahaks isegi ujuma minna kunagi.Terve päev oli natukene koduigatus ka peal, mõtlesin koguaeg, mis Elvas tehakse ja kuidas kodustel läheb. Suhelda ka ei saa ju, sest Grete ei saa välja helistada ja minul pole üldse rahvusvahelist. Aga kuidagi tuleb üle elada selle elu. Kallil Teelel oli ka lõpetamine, ma oleksin tahtnud seda näha. PALJUPALJUPALJU ÕNNE SULLE TIBU!!!!
Tänane päev algas äratusega kell 3.45. Tööpäev algas raskelt, uni oli suur. Üritasin elueest,ket greefikus püsiksin, aga see on nii raske. Ma ei taha üldse vinguda, aga raske on isegi seda miinimumi kokku korjata. Mõtlesin,et olen ilusti graafikus, aga ei.. need tunnid läksid siiski liiga kiiresti. Täna ei olnud isegi õieti pausigi, niiet 9 tundi panime pmst jutti, kuigi raha saab 8 eest, sest ma ei võtnud puhkusi, kuna oli graafikust maas. Teine põld andis natukene eluisu tagasi, mari oli ilusam ja püsisin vist isegi graafikus,ma loodan vähemalt. Teenisin täna 51£ .Isikulikult arvan,et isegi läks üpris hästi, kuigi mõtted juba kaludusid selle peale,et teenin lennupileti raha ja lähen ära.
Peale tööpäeva jõudsime karavanidesse ja meid ootas üllatus, meile tulid kaks uut inimest. Ma sain päris vihaseks, sest meil ju ei ole ruumi, meil on megaväike külmkapp. Ma surusin oma viha alla, jooksmisega. Ja mind üldse ei huvitanud nende kohalolek, sest mulle lihtsalt ei meeldi. Me just suutsime sisse seada ennast. Need tüdrukud tulevad veel "meie tuppa" ka, natukene masendav. Sest hommikuti läheb päris hulluks sellisel juhul,me juba viiekesi ei mahtunud sinna ära. Kahju:(.
Aga kui ma piisvalt kuri olen, siis neil ilmselt viskab üle ja nad otsivad omale uue elamiskoha. Sest me ei saa ju korralikult riideidki vahetada. Aga ega elu ei saa selle pärast seisma jääda, teen ikka oma harjutusi keset põrandat, vaadaku kuidas tahavad. Peavad ära harjuma ja kui ei meeldi, siis mingu minema. Homme algab meil päev eriti varakult, kell 2.45 on äratus, kella 4st peab juba põllupeal olema, kuna tõotab tulla väga palav päev. Üritan vastu pidada ja veel peale tööd trenni ka jõuda.Aga sellejaoks peab magama minema varsti.
See kõik oli küll väga üldine ülevaade meie viimastest päevadest, kuid ma ei mäleta nii detailselt.
Üritan nüüd teha jälle sissekande üle päeviti või iga päev.
Olge tublid, päikest:)
L.
Wednesday, June 16, 2010
kuu aja pärast valmivad.
jah, just täpselt, kuu aja pärast valmivad E blokis maasikad, see on see, kus me täna töötasime.
Äratuskell helises kell 5.45, ma ei tea miks, aga mulle meeldib tund aega enne liikuma hakkamist ärgata, siis kohe nagu on aega,et piisavalt uimerdada. Teised ärkasid kõik hiljem.Sõime hommikust ja sättisime sammud tööle. Alguses seletati uutele ära, mis tegema peab, see kujutas ennast maasikate eraldamist lehtedest. Algul lükkad kõik maasikad ja lehed kuskile nööri taha ja siis hakkad ükshaaval maasikaid ja õitsevaid lilli nöörist ette korjama.See kõik toimus loomulikult alustel. Niiet kummardama ei pidanud, aga õlad jäid valusaks ja selg ka, aga ikkagi-puhkus maasika korjamisest.Alguses tundus meie järelvaataja eriline mõrd, koguaeg röökis ja kutsus tagasi ja näägutas iga asja kallal, aga nohh eks see ole tema töö ja see mingismõttes aitas ka, sest hakkasin siis tähelepanelikumalt tööle ja lõpuks oli asi täitsa käpas. Ta ähvardas küll,et kui 2 tunniga ei saa ühte rida valmis, saadab koju, kuid ei saatnud ta kedagi,ma peaaegu püsisin graafikus, lõpuks ilmselt püsisingi, sest suutsin ikkagi 8 tunniga 4 rida ära teha. Mõtlete küll,et misasja, 8 tundi ja ainult 4 rida?? aga eii, see on raskem kui arvata oskate. Aga harjutamine teeb meistriks. Pärast sain selle tädiga päris hästi juba läbi, tuli ja rääkis juttu. Testis oma eesti keele oskusi, mis olid üpriski suured, arvestades et ta ise on rumeenlane, ta oskas öelda "kiiremini, kiiremini", "rida", "15 minutit pausi", " lõuna" ja lugeda numbreid ühest kümneni. Ahjaa " maasikas" oskas ta ka öelda. Päris igasugu asju mu käest, küsis,et kas olen Tiidu ja Peebu õde, ütlesin ja, ja rohkem ta minuga mölisema ei tulnud, vaid ainult kiitis.. Juu neist kahest töllakast on kasu ka olnud. Lõpus sain ühe rea peale ühe bulgaarlasega, kes minuga kangesti rääkida tahtis, õpetasin talle natukene Eesti keelt, ta oli päris õppimise aldis ja ütles,et ta ei saa eriti inglise keelest aru, aga rääkis küll päris normaalselt-piisvalt,et temast aru saada. Ütles veel et mina räägin väga hästi inglise keelt. Ilmselt kukkus kuskile.Kui töö hakkas lõppema tundis seda ka minu keha, silme eest viskas mustaks ja jalad ei tahtnud enam kanda, aga ma lubasin endale,et pean trenni minema, seda ma ka tegin. Läksime peale tööd kämpi, sõin nats müslit ja läksin trenni, nimelt jooksma- jooksin Blair'i ja natukene veel siin farmi ümber. Grete samal ajal tegi süüa ja kui pesus käidud, saime sööma hakata. Siis koputati meie karavani uksele, sõin käpppelt suu tühjaks ja vastasin, JEEEE LEIB!! Jah, mulle toodi Eestis musta leiba, kui õnnelik saab olla üks inimene leiva üle?? vot täpselt nii õnnelik nagu mina olen. See on lihtsalt imelik, kuidas ma olen siin olles, isegi selle vähese ajaga, hakanud leiba hindama. Siin ju seda pole, siin ainult sai ja neid igasugu variante. Tänase päevaga ongi nagu kõik, Grete vaatab jalkat ja mina istun netis, kohevarsti magama ära.
netukene ka eilsest..
Eile käisime korjamas maasikaid, korjasime alguses A blokis, mul läks isegi päris hästi, korjasin peaaegu tunni normi täis, sain 4 tunniga 16 kasti. Asi areneb, arvestades seda,et esimesel päeval sain 6 kasti äkki? ei mäletagi täpselt. Peale A blokki, oli meil poolteist tundi aega, kasutasime seda Gretega mõistlikult, sõimé lõunat ja viskasime pikali,et nohh pikutaks pool tundi ja kuna me pidime ärkama kell 4.45 siis ma suutsin poole tunniga sügavasse unne jääda. Üles saamine oli päris raske ja edasi ootas meid maas korjamine, aga õnneks olid maasikad megasuured ja korjamine läks päris käppelt, selg sai küll kannatada, aga pole hullu, hakkan juba harjuma. Teen jõudsasti harjutusi ja venitusi ka, ehk aitavad.Kuna meil on tunnitöö, siis eriti ei kiirusta, aga päris naljakas on neid vaadata, kes korjava tükitööna, nad lihtsalt rabavad nagu loomad, jooksevad oma kastidega, neid ära viima ja siis tagasi uute kastidega ja vagude vahel jooksuga. Õnneks on maas korjamisel suur pluss, seal on runnerid, kes peavad su täis kasti ära viima ja uued asemele tooma, aga neid ei ole piisavalt palju,et igale poole jõuda, niisiis.. pidin ma koguaeg ootama, aga suva, raha ju tiksus. Korjasin vast normi ka täis, poolteist tundi ja 8 kasti. Peale tööd läksin kohe magama, Grete veel tegi süüa, aga mul ei olnud isu, sõin peale uinakut. Aga kuna meil on " kõige vaiksemad" naabrid üldse, siis jäi uni üpris üürikeseks.Käisime ratastega Tescos,et osta juua. Ma ostsin omale vist kuu jagu jogurdit ja piimakokteile, see on ulme.Aga muud ei oska osta.
Koju jõudes sai siis ka netis istuda päris kaua, kuna Grete vaatas jalkat, tal ikka lööki siin on, üksi bulgaarlastega jalkat, ainuke tüdruk umbes 20 poisi seas. Tuntud piff vähemalt.
Läksin magama ka päris vara,kuna vara pidi ka ärkama.
Tundub,et unemati tuleb preagu ka juba külla, homme ootab ees vist tükitööna korjamine,kuigi loodan,et mitte, sest siis peab kõvastikõvasti rabama. Meil tehti uus tiim, mina olen Nicolette tiimis, see sama naine, kes täna meil järelvaataja oli, loodan,et saame siis ka hästi läbi. Seal on veel eestlasi aga enamused siiski mingid võõrad. Annan homme või ülehomme teada kuidas läks.
Juhuu, varsti ongi nädal ära elatud siin, ainult 6 veel.. või 7..või 5.
Praeguseks kõike head, ma ilmselt unustasin säravamaid hetki siin kirjutada, aga see olen ju mina:D
L.
Äratuskell helises kell 5.45, ma ei tea miks, aga mulle meeldib tund aega enne liikuma hakkamist ärgata, siis kohe nagu on aega,et piisavalt uimerdada. Teised ärkasid kõik hiljem.Sõime hommikust ja sättisime sammud tööle. Alguses seletati uutele ära, mis tegema peab, see kujutas ennast maasikate eraldamist lehtedest. Algul lükkad kõik maasikad ja lehed kuskile nööri taha ja siis hakkad ükshaaval maasikaid ja õitsevaid lilli nöörist ette korjama.See kõik toimus loomulikult alustel. Niiet kummardama ei pidanud, aga õlad jäid valusaks ja selg ka, aga ikkagi-puhkus maasika korjamisest.Alguses tundus meie järelvaataja eriline mõrd, koguaeg röökis ja kutsus tagasi ja näägutas iga asja kallal, aga nohh eks see ole tema töö ja see mingismõttes aitas ka, sest hakkasin siis tähelepanelikumalt tööle ja lõpuks oli asi täitsa käpas. Ta ähvardas küll,et kui 2 tunniga ei saa ühte rida valmis, saadab koju, kuid ei saatnud ta kedagi,ma peaaegu püsisin graafikus, lõpuks ilmselt püsisingi, sest suutsin ikkagi 8 tunniga 4 rida ära teha. Mõtlete küll,et misasja, 8 tundi ja ainult 4 rida?? aga eii, see on raskem kui arvata oskate. Aga harjutamine teeb meistriks. Pärast sain selle tädiga päris hästi juba läbi, tuli ja rääkis juttu. Testis oma eesti keele oskusi, mis olid üpriski suured, arvestades et ta ise on rumeenlane, ta oskas öelda "kiiremini, kiiremini", "rida", "15 minutit pausi", " lõuna" ja lugeda numbreid ühest kümneni. Ahjaa " maasikas" oskas ta ka öelda. Päris igasugu asju mu käest, küsis,et kas olen Tiidu ja Peebu õde, ütlesin ja, ja rohkem ta minuga mölisema ei tulnud, vaid ainult kiitis.. Juu neist kahest töllakast on kasu ka olnud. Lõpus sain ühe rea peale ühe bulgaarlasega, kes minuga kangesti rääkida tahtis, õpetasin talle natukene Eesti keelt, ta oli päris õppimise aldis ja ütles,et ta ei saa eriti inglise keelest aru, aga rääkis küll päris normaalselt-piisvalt,et temast aru saada. Ütles veel et mina räägin väga hästi inglise keelt. Ilmselt kukkus kuskile.Kui töö hakkas lõppema tundis seda ka minu keha, silme eest viskas mustaks ja jalad ei tahtnud enam kanda, aga ma lubasin endale,et pean trenni minema, seda ma ka tegin. Läksime peale tööd kämpi, sõin nats müslit ja läksin trenni, nimelt jooksma- jooksin Blair'i ja natukene veel siin farmi ümber. Grete samal ajal tegi süüa ja kui pesus käidud, saime sööma hakata. Siis koputati meie karavani uksele, sõin käpppelt suu tühjaks ja vastasin, JEEEE LEIB!! Jah, mulle toodi Eestis musta leiba, kui õnnelik saab olla üks inimene leiva üle?? vot täpselt nii õnnelik nagu mina olen. See on lihtsalt imelik, kuidas ma olen siin olles, isegi selle vähese ajaga, hakanud leiba hindama. Siin ju seda pole, siin ainult sai ja neid igasugu variante. Tänase päevaga ongi nagu kõik, Grete vaatab jalkat ja mina istun netis, kohevarsti magama ära.
netukene ka eilsest..
Eile käisime korjamas maasikaid, korjasime alguses A blokis, mul läks isegi päris hästi, korjasin peaaegu tunni normi täis, sain 4 tunniga 16 kasti. Asi areneb, arvestades seda,et esimesel päeval sain 6 kasti äkki? ei mäletagi täpselt. Peale A blokki, oli meil poolteist tundi aega, kasutasime seda Gretega mõistlikult, sõimé lõunat ja viskasime pikali,et nohh pikutaks pool tundi ja kuna me pidime ärkama kell 4.45 siis ma suutsin poole tunniga sügavasse unne jääda. Üles saamine oli päris raske ja edasi ootas meid maas korjamine, aga õnneks olid maasikad megasuured ja korjamine läks päris käppelt, selg sai küll kannatada, aga pole hullu, hakkan juba harjuma. Teen jõudsasti harjutusi ja venitusi ka, ehk aitavad.Kuna meil on tunnitöö, siis eriti ei kiirusta, aga päris naljakas on neid vaadata, kes korjava tükitööna, nad lihtsalt rabavad nagu loomad, jooksevad oma kastidega, neid ära viima ja siis tagasi uute kastidega ja vagude vahel jooksuga. Õnneks on maas korjamisel suur pluss, seal on runnerid, kes peavad su täis kasti ära viima ja uued asemele tooma, aga neid ei ole piisavalt palju,et igale poole jõuda, niisiis.. pidin ma koguaeg ootama, aga suva, raha ju tiksus. Korjasin vast normi ka täis, poolteist tundi ja 8 kasti. Peale tööd läksin kohe magama, Grete veel tegi süüa, aga mul ei olnud isu, sõin peale uinakut. Aga kuna meil on " kõige vaiksemad" naabrid üldse, siis jäi uni üpris üürikeseks.Käisime ratastega Tescos,et osta juua. Ma ostsin omale vist kuu jagu jogurdit ja piimakokteile, see on ulme.Aga muud ei oska osta.
Koju jõudes sai siis ka netis istuda päris kaua, kuna Grete vaatas jalkat, tal ikka lööki siin on, üksi bulgaarlastega jalkat, ainuke tüdruk umbes 20 poisi seas. Tuntud piff vähemalt.
Läksin magama ka päris vara,kuna vara pidi ka ärkama.
Tundub,et unemati tuleb preagu ka juba külla, homme ootab ees vist tükitööna korjamine,kuigi loodan,et mitte, sest siis peab kõvastikõvasti rabama. Meil tehti uus tiim, mina olen Nicolette tiimis, see sama naine, kes täna meil järelvaataja oli, loodan,et saame siis ka hästi läbi. Seal on veel eestlasi aga enamused siiski mingid võõrad. Annan homme või ülehomme teada kuidas läks.
Juhuu, varsti ongi nädal ära elatud siin, ainult 6 veel.. või 7..või 5.
Praeguseks kõike head, ma ilmselt unustasin säravamaid hetki siin kirjutada, aga see olen ju mina:D
L.
Monday, June 14, 2010
Kes ütles,et elu kerge on??
.. noh, seda pole tegelikult keegi öelnud, sest see ei ole nii!.
Aga siis lähemalt meie pühapäevast ja tänasest ehk esimesest tõsisest tööpäevast. Eile saima magada hästi kaua, see oli kella 12ni, siis otsustasime Tescos käia ja nädalaks osta viimased toiduasjad ja nõud, ostsime pajalabida, nuustiku, terava noa ja Grete pidi juba uue taldriku ostma Pikale, sest kaotas tema oma ära.Kui poest tulime käisin mina netis ja passisime niisama, lõpuks hakkasin süüa tegema, Grete passis samal ajal netis, tegin makarone suitsuvorsti ja munaga, sinna mu suitsuvorst läkski, varsti on varud otsas. Leib hakkab ka otsa saama, ainult üks pakk on veel neid taskuid ja leivapuru, sest ma külmutasin esimesel päeval oma terve pätsi leiba ära, Kaisa ütles,et seal säilib hästi, aga ta oleks mul tavalises külmkapis ka säilinud, sest ma sõin selle nagunii kohe ära. Ja kui ma ta sügavkülmast ära võtsin oli see loomulikult kivikõva ja jäätunud, panin siis seisma ja tahtsin üles sulatada:D ja sellest jäi järgi ainult puru, kolm või neli viilu olid kõige tugevamad ja jäid terveks, jeee..:D Aga üks poiss Otepäält kes tuleb, lubas tuua mulle suure pätsi leiba, Teele edastas talle minu soovid, tänud Teele!!:)
Õhtupoole hakkas Grete meie karavaninaabritega kaarte mängima, mina mängisin ka kaks mängu, rohkem ei viitsinud, vaatasin hoopis kaks osa Losti ja natukene filmi " Kuhu kagusid Morganid?". Otsustasin siis minna hoopis trenni. Jooksin Tesco juurde ja tagasi ja natukene siin farmi juures,et ilusti tuleks piisavalt aega täis, lootsin,et karavan on minu tagasitulekuks rahvast tühi,et saaksin rahulikult toimetada, aga eii.. nad ikka veel mängisid kaarte, segased. Mängisid pokkerit, Grete oli omadega miinustes ja kohe väga palju, oli pangale ka veel võlgu. Otsutasime varakult magama minna, sest saime õhtul teada,et meie tööpäev algab kell 6, blokis D. seal alustasid veeel koos meiega kolm eestlast. Vaatsin veel filmi öösel ja Grete luges raamatut ja nii me magama jäimegi.
Järgmise päeva hommikul äratas meid äratuskell 4.45.Väga raske ei olnudki ärgata, minul vähemalt. Panin vee keema, tegin kohvi ja sõime hommikust. Tegin veel võileivad ka endale tööle kaasa ja pakkisime paunakesed ära.:) Alustasime 5.30 teekonda, kuna me ei teadnud kuhu täpselt minema peab, alustasime üpris vara kõndimist. Jõudsme siis kohale, meie õnneks-püsti korjamine, suured tänud sulle Paavo!!:) Alustasime siis, meile anti 5 1st class'i kasti ja 1 2nd class'i kasti ja üks rabbish kast. Arvasime kõik,et korjamine läheb ülihästi ja kiiresti,et teeeme veel teistele silmad ette. Siis tuli esime paus, kahe tunni järel olin saanud 4 kasti täis, ja öeldi,et me ikka väga aeglased, küsisin siis paavolt kui palju kõige kiirem on korjanud ja see oli 25 nagu 25 MIDAAAAAAA????????????Need inimesed ei ole normaalsed. Kuidagi elasime selle põllu üle, sain kokku vist 12 kasti 6 tunniga Grete sai ühe vähem vist. Siis järgnes 45minti pausi, tulime karavani, ma jõudsin isegi korraks netti. Ja suundusime uuele põllule, meie õnnetuseks-maas maasikad. Alguses mõtlesin,et ohh, päris hea, läks kiiresti, mari oli ilus ja suur, ei pidanud palju kasti korjamagi kui see juba täitus, aga siis hakkas selg tunda andma, see oli halb, ragistasin selga nii kuis jaksasin, ragises väga hirmsasti, eitea mis ta homme hommikul endast kujutab. Massaažist ära ei ütleks praegu. Aga elasime üle, täna oli tunnipalk(tööpäev oli 6st-15.30ni) ja niipalju kui Grete jutust aru sain, on meil terve selle nädala vältel tunnipalk, kui hea:)
Mis mind selle maasika korjamise juures häiris oli see,et need bulgaarlased-rumeenlased korjasid ainult suuri marju ja meie peame siis korjama seda pudi, ilmselgelt täitub nii korv ju kiiremini, paned 5 marja karpi ja karp juba täis(ühes 1st classi karbis oli 10 pisikest karbikest, mis vaja täis korjata´).Peale tööd läks Grete pesema, ma teadsin,et kõik naised lähevad nagunii pesema, niiet otsustasin enne pessu minekut trennis käia ja seda ma ka tegin, jooksin Tesconi ja tagasi, rohkem ei jõudnud, olin laip. Käisin pesus ja sõin siis lõuna-õhtusöögi. Ja nüüd lihtsalt puhkame. Poisid läksid poodi, ma tellisin ka endale küpsiseid, Oreo'd. Need on nagu Eestis Dominod.
Saime just teada,et Gretega ootab meid homme ka ees korjamine A blokis, ma ei teagi kus see asub, kell 7 algab vist tööpäev. Teiste eestlastel läheb vist kergemini, nad said mingid rohimise laadset tööd, peavad maasikad eraldama lehtedest ja siis puhastama neid. Nad ei saa seda tapmist veel, aga vb ongi see hea,et meie Gretega korjata saame, sest harjume sellega ära ja kui nemad ükskord korjama hakkavad, on meil see juba käpas. Kuigi juba üks venelasest tädi oli juba pahandama hakanud,et miks meid umbes eelistatakse,et meie korjata saame ja nemad teist tööd peavad tegema, meie karvani naabrid küsisid ka,et mis värk on, miks me korjama saame,et kas sellepärast,et mul tutvused sees vms, aga eii, loomulikult mitte sellepärast, vähemalt ma loodan.
Suutsin täna enda koopia karavani võtmest ära kaotada, pean Peetyale maksma 5 £ aga seda siis kui rikkaks saan, ehk siis mitte kunagi. Loodan,et saan Blair'is uue koopia teha ja tuleb odavam.
Eks homme kirjutan kuidas läks ja ka uusi uudiseid, kui neid on:) Seniks aga kõike head ja tänud lugemast!!
L ja G.
Aga siis lähemalt meie pühapäevast ja tänasest ehk esimesest tõsisest tööpäevast. Eile saima magada hästi kaua, see oli kella 12ni, siis otsustasime Tescos käia ja nädalaks osta viimased toiduasjad ja nõud, ostsime pajalabida, nuustiku, terava noa ja Grete pidi juba uue taldriku ostma Pikale, sest kaotas tema oma ära.Kui poest tulime käisin mina netis ja passisime niisama, lõpuks hakkasin süüa tegema, Grete passis samal ajal netis, tegin makarone suitsuvorsti ja munaga, sinna mu suitsuvorst läkski, varsti on varud otsas. Leib hakkab ka otsa saama, ainult üks pakk on veel neid taskuid ja leivapuru, sest ma külmutasin esimesel päeval oma terve pätsi leiba ära, Kaisa ütles,et seal säilib hästi, aga ta oleks mul tavalises külmkapis ka säilinud, sest ma sõin selle nagunii kohe ära. Ja kui ma ta sügavkülmast ära võtsin oli see loomulikult kivikõva ja jäätunud, panin siis seisma ja tahtsin üles sulatada:D ja sellest jäi järgi ainult puru, kolm või neli viilu olid kõige tugevamad ja jäid terveks, jeee..:D Aga üks poiss Otepäält kes tuleb, lubas tuua mulle suure pätsi leiba, Teele edastas talle minu soovid, tänud Teele!!:)
Õhtupoole hakkas Grete meie karavaninaabritega kaarte mängima, mina mängisin ka kaks mängu, rohkem ei viitsinud, vaatasin hoopis kaks osa Losti ja natukene filmi " Kuhu kagusid Morganid?". Otsustasin siis minna hoopis trenni. Jooksin Tesco juurde ja tagasi ja natukene siin farmi juures,et ilusti tuleks piisavalt aega täis, lootsin,et karavan on minu tagasitulekuks rahvast tühi,et saaksin rahulikult toimetada, aga eii.. nad ikka veel mängisid kaarte, segased. Mängisid pokkerit, Grete oli omadega miinustes ja kohe väga palju, oli pangale ka veel võlgu. Otsutasime varakult magama minna, sest saime õhtul teada,et meie tööpäev algab kell 6, blokis D. seal alustasid veeel koos meiega kolm eestlast. Vaatsin veel filmi öösel ja Grete luges raamatut ja nii me magama jäimegi.
Järgmise päeva hommikul äratas meid äratuskell 4.45.Väga raske ei olnudki ärgata, minul vähemalt. Panin vee keema, tegin kohvi ja sõime hommikust. Tegin veel võileivad ka endale tööle kaasa ja pakkisime paunakesed ära.:) Alustasime 5.30 teekonda, kuna me ei teadnud kuhu täpselt minema peab, alustasime üpris vara kõndimist. Jõudsme siis kohale, meie õnneks-püsti korjamine, suured tänud sulle Paavo!!:) Alustasime siis, meile anti 5 1st class'i kasti ja 1 2nd class'i kasti ja üks rabbish kast. Arvasime kõik,et korjamine läheb ülihästi ja kiiresti,et teeeme veel teistele silmad ette. Siis tuli esime paus, kahe tunni järel olin saanud 4 kasti täis, ja öeldi,et me ikka väga aeglased, küsisin siis paavolt kui palju kõige kiirem on korjanud ja see oli 25 nagu 25 MIDAAAAAAA????????????Need inimesed ei ole normaalsed. Kuidagi elasime selle põllu üle, sain kokku vist 12 kasti 6 tunniga Grete sai ühe vähem vist. Siis järgnes 45minti pausi, tulime karavani, ma jõudsin isegi korraks netti. Ja suundusime uuele põllule, meie õnnetuseks-maas maasikad. Alguses mõtlesin,et ohh, päris hea, läks kiiresti, mari oli ilus ja suur, ei pidanud palju kasti korjamagi kui see juba täitus, aga siis hakkas selg tunda andma, see oli halb, ragistasin selga nii kuis jaksasin, ragises väga hirmsasti, eitea mis ta homme hommikul endast kujutab. Massaažist ära ei ütleks praegu. Aga elasime üle, täna oli tunnipalk(tööpäev oli 6st-15.30ni) ja niipalju kui Grete jutust aru sain, on meil terve selle nädala vältel tunnipalk, kui hea:)
Mis mind selle maasika korjamise juures häiris oli see,et need bulgaarlased-rumeenlased korjasid ainult suuri marju ja meie peame siis korjama seda pudi, ilmselgelt täitub nii korv ju kiiremini, paned 5 marja karpi ja karp juba täis(ühes 1st classi karbis oli 10 pisikest karbikest, mis vaja täis korjata´).Peale tööd läks Grete pesema, ma teadsin,et kõik naised lähevad nagunii pesema, niiet otsustasin enne pessu minekut trennis käia ja seda ma ka tegin, jooksin Tesconi ja tagasi, rohkem ei jõudnud, olin laip. Käisin pesus ja sõin siis lõuna-õhtusöögi. Ja nüüd lihtsalt puhkame. Poisid läksid poodi, ma tellisin ka endale küpsiseid, Oreo'd. Need on nagu Eestis Dominod.
Saime just teada,et Gretega ootab meid homme ka ees korjamine A blokis, ma ei teagi kus see asub, kell 7 algab vist tööpäev. Teiste eestlastel läheb vist kergemini, nad said mingid rohimise laadset tööd, peavad maasikad eraldama lehtedest ja siis puhastama neid. Nad ei saa seda tapmist veel, aga vb ongi see hea,et meie Gretega korjata saame, sest harjume sellega ära ja kui nemad ükskord korjama hakkavad, on meil see juba käpas. Kuigi juba üks venelasest tädi oli juba pahandama hakanud,et miks meid umbes eelistatakse,et meie korjata saame ja nemad teist tööd peavad tegema, meie karvani naabrid küsisid ka,et mis värk on, miks me korjama saame,et kas sellepärast,et mul tutvused sees vms, aga eii, loomulikult mitte sellepärast, vähemalt ma loodan.
Suutsin täna enda koopia karavani võtmest ära kaotada, pean Peetyale maksma 5 £ aga seda siis kui rikkaks saan, ehk siis mitte kunagi. Loodan,et saan Blair'is uue koopia teha ja tuleb odavam.
Eks homme kirjutan kuidas läks ja ka uusi uudiseid, kui neid on:) Seniks aga kõike head ja tänud lugemast!!
L ja G.
Saturday, June 12, 2010
Day two.
Nonii, nagu ma juba enne kirjutasin, algas päev kell 8. Käisime Paavoga kokku saamas, täitsime ja allkirjastasime hunniku pabereid. Tuli välja,et peame maksma mingi tööloa vms maksu, mis on 94£, see on suht palju. Üritame kuidagi sellest ära nihverdada, sest ikkagi.. see on palju ju. Ja me oleme vaesed eestlased. Olen üpris kindel,et enam siia maasikaid ka korjama ei tule.aga never say never.
Peale seda passisime netis Gretega kordamööda. Gretel tuli mingi koristamise hullus ka peale, koristas terve karavani ära, mis on iseenesest megahea, minul sellist viitsimist nt ei oleks. Siis mõtlesin,et sööma peab ka ja hakkasime siis tervislikku toitu valmistama, leppisime Eestis juba kokku,et toitume tervislikult ja võimalikult säästlikult, eile ostsime Tescost kõik kõige odavamat kokku.Tegime siis riisi ja aedvilja, kõrvale jõime mingit apelsini jooki.Kõhu sai ikka korralikult täis. Siis mõtles Grete,et läheb netti ja läkski. Mina jäin natukeseks karavani, pakkisin asjad lahti ja üldse tegin olemise mõnusamaks. Järgnevalt tuli täis kõhuga kaasa ka suuur uni, niisiis magasime mõlemad u poolteist tundi. Grete magas mingi viiis tundi vähemalt. Ma tulin siis jälle netti, suhtlesin maailmaga. Ja siis mõtlesin,et miks mitte teha esimene trenn siin ära. Ja ma tegin seda, läksin siis karavani, panin trenniriided selga ja jooksma.. jooksin Blair'i poole, jooksin Tescost mööda ja tagasi kokku tuli vastu u 7.5km. Pole suurem asi, aga vähemalt midagigi, kui rohkem olen sisse seadnud ennast ja veits rohkem tunnen kanti, lähen pikemale ringile. Kuigi ma usun,et varsti oleme nii laibad,et ei jõua midagi teha. Tulin koju, käisin pesus ja läksime Mai ja Gretega jalutama, pildistasime seda megasuperhüper loodust ja rääkisime juttu, nohnii tutvusime üksteisega, või siis meie Maiga:). Ahjaaaa, meie karavaninaabrid Vahur ja Pikk passisid mingi 3 tundi netis ja otsisid endale rattaid. Leidsid siis ka, sõitsid nad siis bussiga Perthi ja tulevad ikka veel ratastega sealt rousemount campi. No see on hea trenn, mingi 36km umbes. Vb rohkem, vb vähem. aga eii, superlahe. saab vähemalt poes korralikult käia, kiiresti.
Tegin siis esimese tee ka siin, suutsin selle loomulikult endale peale ka ajada, mu valged kossupüksid on nüüd kollast värvi ja pusa nats märg, aga küll ära kuivavad. Edasisi plaane meil ei ole, ilmselt passime karavanis ja loeme raamatut. Homme tuleb ilmselt ka selline tühja passimise päev. Peab poes käima ja mune ostma ja mingeid tarvikuid veel. Eriti aga priisata ei tohi, sest muidu saab raha otsa. Palka saame ju alles ülejärgmise nädala lõpus ja see on suht väike, sest sealt läheb tagatis maha ja elamise raha. Niiet jah, peab kokkuhoidlikult elama.
Kunagi kui aega saame või viitsimist on, lisan siia mõned pildid ka siinsest elust.
Praeguseks siis kõik.
Tänud lugemast:)
G ja L.
Peale seda passisime netis Gretega kordamööda. Gretel tuli mingi koristamise hullus ka peale, koristas terve karavani ära, mis on iseenesest megahea, minul sellist viitsimist nt ei oleks. Siis mõtlesin,et sööma peab ka ja hakkasime siis tervislikku toitu valmistama, leppisime Eestis juba kokku,et toitume tervislikult ja võimalikult säästlikult, eile ostsime Tescost kõik kõige odavamat kokku.Tegime siis riisi ja aedvilja, kõrvale jõime mingit apelsini jooki.Kõhu sai ikka korralikult täis. Siis mõtles Grete,et läheb netti ja läkski. Mina jäin natukeseks karavani, pakkisin asjad lahti ja üldse tegin olemise mõnusamaks. Järgnevalt tuli täis kõhuga kaasa ka suuur uni, niisiis magasime mõlemad u poolteist tundi. Grete magas mingi viiis tundi vähemalt. Ma tulin siis jälle netti, suhtlesin maailmaga. Ja siis mõtlesin,et miks mitte teha esimene trenn siin ära. Ja ma tegin seda, läksin siis karavani, panin trenniriided selga ja jooksma.. jooksin Blair'i poole, jooksin Tescost mööda ja tagasi kokku tuli vastu u 7.5km. Pole suurem asi, aga vähemalt midagigi, kui rohkem olen sisse seadnud ennast ja veits rohkem tunnen kanti, lähen pikemale ringile. Kuigi ma usun,et varsti oleme nii laibad,et ei jõua midagi teha. Tulin koju, käisin pesus ja läksime Mai ja Gretega jalutama, pildistasime seda megasuperhüper loodust ja rääkisime juttu, nohnii tutvusime üksteisega, või siis meie Maiga:). Ahjaaaa, meie karavaninaabrid Vahur ja Pikk passisid mingi 3 tundi netis ja otsisid endale rattaid. Leidsid siis ka, sõitsid nad siis bussiga Perthi ja tulevad ikka veel ratastega sealt rousemount campi. No see on hea trenn, mingi 36km umbes. Vb rohkem, vb vähem. aga eii, superlahe. saab vähemalt poes korralikult käia, kiiresti.
Tegin siis esimese tee ka siin, suutsin selle loomulikult endale peale ka ajada, mu valged kossupüksid on nüüd kollast värvi ja pusa nats märg, aga küll ära kuivavad. Edasisi plaane meil ei ole, ilmselt passime karavanis ja loeme raamatut. Homme tuleb ilmselt ka selline tühja passimise päev. Peab poes käima ja mune ostma ja mingeid tarvikuid veel. Eriti aga priisata ei tohi, sest muidu saab raha otsa. Palka saame ju alles ülejärgmise nädala lõpus ja see on suht väike, sest sealt läheb tagatis maha ja elamise raha. Niiet jah, peab kokkuhoidlikult elama.
Kunagi kui aega saame või viitsimist on, lisan siia mõned pildid ka siinsest elust.
Praeguseks siis kõik.
Tänud lugemast:)
G ja L.
Scotland
Plaan tulla Šotimaale oli juba ammmuammmuammmu, vähemalt minul.Gretega rääkisime asjad selgeks Jaanuaris. Piletid saime juba Märtsis ja siis ei olnud muud, kui lihtsalt oodata seda 11ndat Juunit. Aeg läks kiiremini kui arvatagi oskasime ja oligi aeg juba käes.
Kuna mul ei ole täpselt see päev enam meeles,kasutan Grete detailset kirjeldust, mille ta õhtul enne magamaminekut valmis kirjutas, loodan,et ta ei pahanda.Lisan ka midagi omalt poolt, mis tal ehk meelde ei tulnud.
Päev pidi algama üsna varakult, kell 5.10 pidime juba Valgas olema ja Riia rongi peale minema. Juhtus aga nii, et keegi Rein läks ka just Riia lennujaama ja me saime temaga. Meie õnn aga jäi üürikeseks, kui navigatsiooniseade Tomtom meid alt vedas. Olime juba üpris pikka aega Riia ümber sõitnud, kui järsku avastasime, et oleme lennujaamast 70km kaugusel, meil aga oli vaja ruttu sinna saada, sest meil oli vaja pagas ära kaaluda, ära anda jne. Kui me lõpuks pärale jõudsime läks meil väga kiireks. Väravate sulgemiseni oli u pool tundi. Võtsime kähku järjekorda, et pagas ära anda, enne käis Liisi meie kotte kaalumas, temal oli 400gr üle ja mul oli natuke ruumi üle. Kähku toppis ta mõned asjad minu kotti. Kui üleandmiseks läks, siis kaalusid meie mõlema pagasi 15kg, nii et väga täpne ladumine oli meil. Sealt saadeti meid D1 väravasse, kiiruga lippasime sinna, kui Liisi märkas, et ta kilejope ja mobiiltelefon sealt seest, on kadunud. Ruttasime ruttu alguspaika tagasi, otsisime, kuid tulemusteta. Lootsime, et äkki sai kiiruga äraantud pagasisse pandud. Seadsime oma sammud uuesti D1-e poole. Seal öeldi meile , et me peame hoopis C1 minema. Kui sinna jõudsime, oli järjekord hiiglasuur, väravate sulgemiseni oli 15 minutit. Proovisime koguaeg ettepoole trügida, mingil määral meil see ka õnnestus. Kui sulgemiseni oli 12 min aega kutsuti kõik Glasgowsse reisijad ette, turvakontroll tehti ära ja meid saadeti ühest uksest sisse, läksime järjekorda, kust me bussi peale oleks saanud. Seal käisime wc-s ja niisama juba puhkasime kiirustamisest, kui tekkis väike arusaamatus, tuli välja, et seisime hoopis Bristoli lennu järjekorras. Panime täie kimaga tagasi üles, hakkasime uuesti D väravat otsima, jooksime täiega. Terve D sektor oli inimtühi, suutsime vahepeal veel eksida, kui lõpuks jõudsime bussipeale. Saime u 30 sek bussi peal olla, kui buss lennuki poole liikuma hakkas, nii et meil tõsiselt vedas. Eilne lend oli ka minu esimene.Lend iseenesest läks hästi, vahepeal küll raputas aga ei olnudki nii hull kui kartsin. Maandumisel oli ainult see vastik, et mu kõrvad olid 3h peale maandumist veel lukus. Kui pagasi kätte saime, läksime bussipeatusesse, et Glasgowsse sisse sõita. Sõit kestis u 45 minutit. Siis tuli meil Perthi bussi peale minna, seal saime tuttavaks Mai, Vahuri ja Martiniga. Ka nemad tulid Rosemounti tööle ja praegu olemegi nendega ühes karavanis. Marsruudil Glasgow-Perth oli kohutav bussjuht: kihutas, tekitas ohtlikke olukordi ja mida kõike veel. Perthi bussi ootasime tund aega ja buss sõitis omakorda 1,5h. Perthist läksime Blairgowrie [hääldus blääkauri] bussi peale. Blairgrowsse oli mingi 27km ning jõudsime üsna ruttu sinna. Kohale jõudes sõitsime taksodega Rosemount farmi, mis asub B-st 3km kaugusel. Petja näitas meile karavanid ette, andis vajalikud tarvikud jne. Muideks karavanid polegi nii hullud kui ette kujutasin. Okei, me peame küll wc-s , pesemas ja köögis paarikümne meetri kaugusel, aga selle kannatab ära. Nagu enne mainisin, on meil toanaabriteks Mai, Vahur ja Martin – tudengid Tartust. Kui me olime natuke sisse ennast elanud võtsime viiekesi ette teekonna Blairgowrie´ Tescosse. Kuna minnes, oli meil päris tempokas samm, jõudsime 40 minutiga kohale, poes olime umbes 20-25 minutit ja siis hakkasime tagasi kõmpima. Kotid olid päääris rasked. Meil läks Liisiga 35£ ehk siis u 700.-, päris ränk, aga ostsime vähemalt nädalavaru süüa – riisi, makarone jne. Tagasi kõndisime 45 minutit, siis proovisime internetti minna, aga see natuke ebaõnnestus, siis käisime pesemas ja nüüd kõik magavad ja ma ka kohe lõpetan ning lähen ka magama. Homme saame kell 9 hommikul Paavoga kokku ja ta näitab meile mida me tegema hakkame jne. Tööd alustame esmaspäeval.
See oli siis ülevaade eilsest päevast
Tänane päev algas varakult, äratuskell helises kell 8.00. Käisime vetsus, tegin kohvi, tahtsin ka enda emme õpetatud erilist kaerahelbe putru teha, aga märkasin,et olin kaerahelbed maha unustanud, aga enam poodi ma küll ei lähe, vähemalt mitte enne järgmist nädalat.
Siis saime kokku Paavoga, täitsime hulganisti pabereid ja saime vabaks, nüüd passin lihtsalt netis ja ootan, kuna süüa viitsin tegema hakata.Õhtupoole plaanin kunagi trenni minna, siin on megasuperhüper looodus, selle kirjeldamiseks ei piisa sõnadest.
Loodan,et sõbrad saavad nüüd ülevaate meie elust siin.Üritan lisada iga paari päeva tagant uue kirjelduse meie elust, aga ilmselt varsti oleme omadega nii läbi,et ei mõtle millestki muust kui magamisest.
Aga praeguseks aitab!:)
G ja L
Kuna mul ei ole täpselt see päev enam meeles,kasutan Grete detailset kirjeldust, mille ta õhtul enne magamaminekut valmis kirjutas, loodan,et ta ei pahanda.Lisan ka midagi omalt poolt, mis tal ehk meelde ei tulnud.
Päev pidi algama üsna varakult, kell 5.10 pidime juba Valgas olema ja Riia rongi peale minema. Juhtus aga nii, et keegi Rein läks ka just Riia lennujaama ja me saime temaga. Meie õnn aga jäi üürikeseks, kui navigatsiooniseade Tomtom meid alt vedas. Olime juba üpris pikka aega Riia ümber sõitnud, kui järsku avastasime, et oleme lennujaamast 70km kaugusel, meil aga oli vaja ruttu sinna saada, sest meil oli vaja pagas ära kaaluda, ära anda jne. Kui me lõpuks pärale jõudsime läks meil väga kiireks. Väravate sulgemiseni oli u pool tundi. Võtsime kähku järjekorda, et pagas ära anda, enne käis Liisi meie kotte kaalumas, temal oli 400gr üle ja mul oli natuke ruumi üle. Kähku toppis ta mõned asjad minu kotti. Kui üleandmiseks läks, siis kaalusid meie mõlema pagasi 15kg, nii et väga täpne ladumine oli meil. Sealt saadeti meid D1 väravasse, kiiruga lippasime sinna, kui Liisi märkas, et ta kilejope ja mobiiltelefon sealt seest, on kadunud. Ruttasime ruttu alguspaika tagasi, otsisime, kuid tulemusteta. Lootsime, et äkki sai kiiruga äraantud pagasisse pandud. Seadsime oma sammud uuesti D1-e poole. Seal öeldi meile , et me peame hoopis C1 minema. Kui sinna jõudsime, oli järjekord hiiglasuur, väravate sulgemiseni oli 15 minutit. Proovisime koguaeg ettepoole trügida, mingil määral meil see ka õnnestus. Kui sulgemiseni oli 12 min aega kutsuti kõik Glasgowsse reisijad ette, turvakontroll tehti ära ja meid saadeti ühest uksest sisse, läksime järjekorda, kust me bussi peale oleks saanud. Seal käisime wc-s ja niisama juba puhkasime kiirustamisest, kui tekkis väike arusaamatus, tuli välja, et seisime hoopis Bristoli lennu järjekorras. Panime täie kimaga tagasi üles, hakkasime uuesti D väravat otsima, jooksime täiega. Terve D sektor oli inimtühi, suutsime vahepeal veel eksida, kui lõpuks jõudsime bussipeale. Saime u 30 sek bussi peal olla, kui buss lennuki poole liikuma hakkas, nii et meil tõsiselt vedas. Eilne lend oli ka minu esimene.Lend iseenesest läks hästi, vahepeal küll raputas aga ei olnudki nii hull kui kartsin. Maandumisel oli ainult see vastik, et mu kõrvad olid 3h peale maandumist veel lukus. Kui pagasi kätte saime, läksime bussipeatusesse, et Glasgowsse sisse sõita. Sõit kestis u 45 minutit. Siis tuli meil Perthi bussi peale minna, seal saime tuttavaks Mai, Vahuri ja Martiniga. Ka nemad tulid Rosemounti tööle ja praegu olemegi nendega ühes karavanis. Marsruudil Glasgow-Perth oli kohutav bussjuht: kihutas, tekitas ohtlikke olukordi ja mida kõike veel. Perthi bussi ootasime tund aega ja buss sõitis omakorda 1,5h. Perthist läksime Blairgowrie [hääldus blääkauri] bussi peale. Blairgrowsse oli mingi 27km ning jõudsime üsna ruttu sinna. Kohale jõudes sõitsime taksodega Rosemount farmi, mis asub B-st 3km kaugusel. Petja näitas meile karavanid ette, andis vajalikud tarvikud jne. Muideks karavanid polegi nii hullud kui ette kujutasin. Okei, me peame küll wc-s , pesemas ja köögis paarikümne meetri kaugusel, aga selle kannatab ära. Nagu enne mainisin, on meil toanaabriteks Mai, Vahur ja Martin – tudengid Tartust. Kui me olime natuke sisse ennast elanud võtsime viiekesi ette teekonna Blairgowrie´ Tescosse. Kuna minnes, oli meil päris tempokas samm, jõudsime 40 minutiga kohale, poes olime umbes 20-25 minutit ja siis hakkasime tagasi kõmpima. Kotid olid päääris rasked. Meil läks Liisiga 35£ ehk siis u 700.-, päris ränk, aga ostsime vähemalt nädalavaru süüa – riisi, makarone jne. Tagasi kõndisime 45 minutit, siis proovisime internetti minna, aga see natuke ebaõnnestus, siis käisime pesemas ja nüüd kõik magavad ja ma ka kohe lõpetan ning lähen ka magama. Homme saame kell 9 hommikul Paavoga kokku ja ta näitab meile mida me tegema hakkame jne. Tööd alustame esmaspäeval.
See oli siis ülevaade eilsest päevast
Tänane päev algas varakult, äratuskell helises kell 8.00. Käisime vetsus, tegin kohvi, tahtsin ka enda emme õpetatud erilist kaerahelbe putru teha, aga märkasin,et olin kaerahelbed maha unustanud, aga enam poodi ma küll ei lähe, vähemalt mitte enne järgmist nädalat.
Siis saime kokku Paavoga, täitsime hulganisti pabereid ja saime vabaks, nüüd passin lihtsalt netis ja ootan, kuna süüa viitsin tegema hakata.Õhtupoole plaanin kunagi trenni minna, siin on megasuperhüper looodus, selle kirjeldamiseks ei piisa sõnadest.
Loodan,et sõbrad saavad nüüd ülevaate meie elust siin.Üritan lisada iga paari päeva tagant uue kirjelduse meie elust, aga ilmselt varsti oleme omadega nii läbi,et ei mõtle millestki muust kui magamisest.
Aga praeguseks aitab!:)
G ja L
Subscribe to:
Posts (Atom)