kuu aja pärast valmivad.

jah, just täpselt, kuu aja pärast valmivad E blokis maasikad, see on see, kus me täna töötasime.

Äratuskell helises kell 5.45, ma ei tea miks, aga mulle meeldib tund aega enne liikuma hakkamist ärgata, siis kohe nagu on aega,et piisavalt uimerdada. Teised ärkasid kõik hiljem.Sõime hommikust ja sättisime sammud tööle. Alguses seletati uutele ära, mis tegema peab, see kujutas ennast maasikate eraldamist lehtedest. Algul lükkad kõik maasikad ja lehed kuskile nööri taha ja siis hakkad ükshaaval maasikaid ja õitsevaid lilli nöörist ette korjama.See kõik toimus loomulikult alustel. Niiet kummardama ei pidanud, aga õlad jäid valusaks ja selg ka, aga ikkagi-puhkus maasika korjamisest.Alguses tundus meie järelvaataja eriline mõrd, koguaeg röökis ja kutsus tagasi ja näägutas iga asja kallal, aga nohh eks see ole tema töö ja see mingismõttes aitas ka, sest hakkasin siis tähelepanelikumalt tööle ja lõpuks oli asi täitsa käpas. Ta ähvardas küll,et kui 2 tunniga ei saa ühte rida valmis, saadab koju, kuid ei saatnud ta kedagi,ma peaaegu püsisin graafikus, lõpuks ilmselt püsisingi, sest suutsin ikkagi 8 tunniga 4 rida ära teha. Mõtlete küll,et misasja, 8 tundi ja ainult 4 rida?? aga eii, see on raskem kui arvata oskate. Aga harjutamine teeb meistriks. Pärast sain selle tädiga päris hästi juba läbi, tuli ja rääkis juttu. Testis oma eesti keele oskusi, mis olid üpriski suured, arvestades et ta ise on rumeenlane, ta oskas öelda "kiiremini, kiiremini", "rida", "15 minutit pausi", " lõuna" ja lugeda numbreid ühest kümneni. Ahjaa " maasikas" oskas ta ka öelda. Päris igasugu asju mu käest, küsis,et kas olen Tiidu ja Peebu õde, ütlesin ja, ja rohkem ta minuga mölisema ei tulnud, vaid ainult kiitis.. Juu neist kahest töllakast on kasu ka olnud. Lõpus sain ühe rea peale ühe bulgaarlasega, kes minuga kangesti rääkida tahtis, õpetasin talle natukene Eesti keelt, ta oli päris õppimise aldis ja ütles,et ta ei saa eriti inglise keelest aru, aga rääkis küll päris normaalselt-piisvalt,et temast aru saada. Ütles veel et mina räägin väga hästi inglise keelt. Ilmselt kukkus kuskile.Kui töö hakkas lõppema tundis seda ka minu keha, silme eest viskas mustaks ja jalad ei tahtnud enam kanda, aga ma lubasin endale,et pean trenni minema, seda ma ka tegin. Läksime peale tööd kämpi, sõin nats müslit ja läksin trenni, nimelt jooksma- jooksin Blair'i ja natukene veel siin farmi ümber. Grete samal ajal tegi süüa ja kui pesus käidud, saime sööma hakata. Siis koputati meie karavani uksele, sõin käpppelt suu tühjaks ja vastasin, JEEEE LEIB!! Jah, mulle toodi Eestis musta leiba, kui õnnelik saab olla üks inimene leiva üle?? vot täpselt nii õnnelik nagu mina olen. See on lihtsalt imelik, kuidas ma olen siin olles, isegi selle vähese ajaga, hakanud leiba hindama. Siin ju seda pole, siin ainult sai ja neid igasugu variante. Tänase päevaga ongi nagu kõik, Grete vaatab jalkat ja mina istun netis, kohevarsti magama ära.
netukene ka eilsest..

Eile käisime korjamas maasikaid, korjasime alguses A blokis, mul läks isegi päris hästi, korjasin peaaegu tunni normi täis, sain 4 tunniga 16 kasti. Asi areneb, arvestades seda,et esimesel päeval sain 6 kasti äkki? ei mäletagi täpselt. Peale A blokki, oli meil poolteist tundi aega, kasutasime seda Gretega mõistlikult, sõimé lõunat ja viskasime pikali,et nohh pikutaks pool tundi ja kuna me pidime ärkama kell 4.45 siis ma suutsin poole tunniga sügavasse unne jääda. Üles saamine oli päris raske ja edasi ootas meid maas korjamine, aga õnneks olid maasikad megasuured ja korjamine läks päris käppelt, selg sai küll kannatada, aga pole hullu, hakkan juba harjuma. Teen jõudsasti harjutusi ja venitusi ka, ehk aitavad.Kuna meil on tunnitöö, siis eriti ei kiirusta, aga päris naljakas on neid vaadata, kes korjava tükitööna, nad lihtsalt rabavad nagu loomad, jooksevad oma kastidega, neid ära viima ja siis tagasi uute kastidega ja vagude vahel jooksuga. Õnneks on maas korjamisel suur pluss, seal on runnerid, kes peavad su täis kasti ära viima ja uued asemele tooma, aga neid ei ole piisavalt palju,et igale poole jõuda, niisiis.. pidin ma koguaeg ootama, aga suva, raha ju tiksus. Korjasin vast normi ka täis, poolteist tundi ja 8 kasti. Peale tööd läksin kohe magama, Grete veel tegi süüa, aga mul ei olnud isu, sõin peale uinakut. Aga kuna meil on " kõige vaiksemad" naabrid üldse, siis jäi uni üpris üürikeseks.Käisime ratastega Tescos,et osta juua. Ma ostsin omale vist kuu jagu jogurdit ja piimakokteile, see on ulme.Aga muud ei oska osta.
Koju jõudes sai siis ka netis istuda päris kaua, kuna Grete vaatas jalkat, tal ikka lööki siin on, üksi bulgaarlastega jalkat, ainuke tüdruk umbes 20 poisi seas. Tuntud piff vähemalt.
Läksin magama ka päris vara,kuna vara pidi ka ärkama.

Tundub,et unemati tuleb preagu ka juba külla, homme ootab ees vist tükitööna korjamine,kuigi loodan,et mitte, sest siis peab kõvastikõvasti rabama. Meil tehti uus tiim, mina olen Nicolette tiimis, see sama naine, kes täna meil järelvaataja oli, loodan,et saame siis ka hästi läbi. Seal on veel eestlasi aga enamused siiski mingid võõrad. Annan homme või ülehomme teada kuidas läks.
Juhuu, varsti ongi nädal ära elatud siin, ainult 6 veel.. või 7..või 5.
Praeguseks kõike head, ma ilmselt unustasin säravamaid hetki siin kirjutada, aga see olen ju mina:D

L.