Scotland

Plaan tulla Šotimaale oli juba ammmuammmuammmu, vähemalt minul.Gretega rääkisime asjad selgeks Jaanuaris. Piletid saime juba Märtsis ja siis ei olnud muud, kui lihtsalt oodata seda 11ndat Juunit. Aeg läks kiiremini kui arvatagi oskasime ja oligi aeg juba käes.
Kuna mul ei ole täpselt see päev enam meeles,kasutan Grete detailset kirjeldust, mille ta õhtul enne magamaminekut valmis kirjutas, loodan,et ta ei pahanda.Lisan ka midagi omalt poolt, mis tal ehk meelde ei tulnud.

Päev pidi algama üsna varakult, kell 5.10 pidime juba Valgas olema ja Riia rongi peale minema. Juhtus aga nii, et keegi Rein läks ka just Riia lennujaama ja me saime temaga. Meie õnn aga jäi üürikeseks, kui navigatsiooniseade Tomtom meid alt vedas. Olime juba üpris pikka aega Riia ümber sõitnud, kui järsku avastasime, et oleme lennujaamast 70km kaugusel, meil aga oli vaja ruttu sinna saada, sest meil oli vaja pagas ära kaaluda, ära anda jne. Kui me lõpuks pärale jõudsime läks meil väga kiireks. Väravate sulgemiseni oli u pool tundi. Võtsime kähku järjekorda, et pagas ära anda, enne käis Liisi meie kotte kaalumas, temal oli 400gr üle ja mul oli natuke ruumi üle. Kähku toppis ta mõned asjad minu kotti. Kui üleandmiseks läks, siis kaalusid meie mõlema pagasi 15kg, nii et väga täpne ladumine oli meil. Sealt saadeti meid D1 väravasse, kiiruga lippasime sinna, kui Liisi märkas, et ta kilejope ja mobiiltelefon sealt seest, on kadunud. Ruttasime ruttu alguspaika tagasi, otsisime, kuid tulemusteta. Lootsime, et äkki sai kiiruga äraantud pagasisse pandud. Seadsime oma sammud uuesti D1-e poole. Seal öeldi meile , et me peame hoopis C1 minema. Kui sinna jõudsime, oli järjekord hiiglasuur, väravate sulgemiseni oli 15 minutit. Proovisime koguaeg ettepoole trügida, mingil määral meil see ka õnnestus. Kui sulgemiseni oli 12 min aega kutsuti kõik Glasgowsse reisijad ette, turvakontroll tehti ära ja meid saadeti ühest uksest sisse, läksime järjekorda, kust me bussi peale oleks saanud. Seal käisime wc-s ja niisama juba puhkasime kiirustamisest, kui tekkis väike arusaamatus, tuli välja, et seisime hoopis Bristoli lennu järjekorras. Panime täie kimaga tagasi üles, hakkasime uuesti D väravat otsima, jooksime täiega. Terve D sektor oli inimtühi, suutsime vahepeal veel eksida, kui lõpuks jõudsime bussipeale. Saime u 30 sek bussi peal olla, kui buss lennuki poole liikuma hakkas, nii et meil tõsiselt vedas. Eilne lend oli ka minu esimene.Lend iseenesest läks hästi, vahepeal küll raputas aga ei olnudki nii hull kui kartsin. Maandumisel oli ainult see vastik, et mu kõrvad olid 3h peale maandumist veel lukus. Kui pagasi kätte saime, läksime bussipeatusesse, et Glasgowsse sisse sõita. Sõit kestis u 45 minutit. Siis tuli meil Perthi bussi peale minna, seal saime tuttavaks Mai, Vahuri ja Martiniga. Ka nemad tulid Rosemounti tööle ja praegu olemegi nendega ühes karavanis. Marsruudil Glasgow-Perth oli kohutav bussjuht: kihutas, tekitas ohtlikke olukordi ja mida kõike veel. Perthi bussi ootasime tund aega ja buss sõitis omakorda 1,5h. Perthist läksime Blairgowrie [hääldus blääkauri] bussi peale. Blairgrowsse oli mingi 27km ning jõudsime üsna ruttu sinna. Kohale jõudes sõitsime taksodega Rosemount farmi, mis asub B-st 3km kaugusel. Petja näitas meile karavanid ette, andis vajalikud tarvikud jne. Muideks karavanid polegi nii hullud kui ette kujutasin. Okei, me peame küll wc-s , pesemas ja köögis paarikümne meetri kaugusel, aga selle kannatab ära. Nagu enne mainisin, on meil toanaabriteks Mai, Vahur ja Martin – tudengid Tartust. Kui me olime natuke sisse ennast elanud võtsime viiekesi ette teekonna Blairgowrie´ Tescosse. Kuna minnes, oli meil päris tempokas samm, jõudsime 40 minutiga kohale, poes olime umbes 20-25 minutit ja siis hakkasime tagasi kõmpima. Kotid olid päääris rasked. Meil läks Liisiga 35£ ehk siis u 700.-, päris ränk, aga ostsime vähemalt nädalavaru süüa – riisi, makarone jne. Tagasi kõndisime 45 minutit, siis proovisime internetti minna, aga see natuke ebaõnnestus, siis käisime pesemas ja nüüd kõik magavad ja ma ka kohe lõpetan ning lähen ka magama. Homme saame kell 9 hommikul Paavoga kokku ja ta näitab meile mida me tegema hakkame jne. Tööd alustame esmaspäeval.

See oli siis ülevaade eilsest päevast
Tänane päev algas varakult, äratuskell helises kell 8.00. Käisime vetsus, tegin kohvi, tahtsin ka enda emme õpetatud erilist kaerahelbe putru teha, aga märkasin,et olin kaerahelbed maha unustanud, aga enam poodi ma küll ei lähe, vähemalt mitte enne järgmist nädalat.
Siis saime kokku Paavoga, täitsime hulganisti pabereid ja saime vabaks, nüüd passin lihtsalt netis ja ootan, kuna süüa viitsin tegema hakata.Õhtupoole plaanin kunagi trenni minna, siin on megasuperhüper looodus, selle kirjeldamiseks ei piisa sõnadest.
Loodan,et sõbrad saavad nüüd ülevaate meie elust siin.Üritan lisada iga paari päeva tagant uue kirjelduse meie elust, aga ilmselt varsti oleme omadega nii läbi,et ei mõtle millestki muust kui magamisest.
Aga praeguseks aitab!:)

G ja L